Erply looja peab rikkaks saamist valeks eesmärgiks

"Kui ma kuu aega järjest puhkaks, siis ma tuleks puhkuselt tagasi mingi uue ettevõttega," ütleb ta enda kohta.

Tänavuses Rikaste TOPist leiab poolsada uut tulijat.Uutest tegijatest kõrgeimale kohale ehk 117. jõudis Vladimir Toropov (64), kelle vara suuruseks hindas Äripäev 24,4 mln eurot. Toropov otsustas hiljuti koos BLRT Grupi aktsionäride Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidiniga koondada osalused valdusettevõttesse BLT Holding, millest kuulub 40% Kovalenkole, 40% Gnidinile ja 20% Toropovile. Holdingfirmale kuulub 40,1% BLRT Grupi aktsiatest.

Edetabeli uustulnukatest seitse olid naised. Neis kõrgeimale, 138. kohale Marju Kern (39), kelle vara suuruseks hindas Äripäev 20,7 mln eurot. Talle kuuluval valdusfirmal Com Holding on telekomifirmas Starman 26% suurune osalus. Ettevõttele varasem omanik oli Starmani üks rajajatest Peeter Kern, kes 2014. aasta kevadel läks manalateele.

Vaata värsket Rikaste TOPi siit.

Erply loonud Kristjan Hiiemaa leiab edetabelist 11,9 miljoni euroga 238. kohalt. Erply väärtuseks hindab Äripäev 25 miljonit eurot. Hiiemaa sõnul tunduvad need arvud uskumatud. „Mul pangaarvel liiga palju raha ei ole, võib-olla tuhat eurot on. Paraku on ka mõned pangalaenud, mis tähendab seda, et see ei ole veel päris see number,“ teatab ta. Hiiemaa sõnul on neil plaan ühel hetkel börsile minna ja enne seda on väärtuste kokku lugemine kohvipaksu pealt ennustamine.

Järgneb intervjuu Kristjan Hiiemaaga:

Mida te arvate rahast rääkimisest?

Tulebki rääkida, väga õige. Ma arvan, et finantskirjaoskus on Eestis üldiselt nõrk ja me proovime seda ise ka muuta. Kuna kõik meie tarkvara ongi ümber raha või siis mingite väärtuste hoidmise ja nende kokku lugemise, kasumlikkuse lugemise, siis ma arvan et see ongi meie A&O, et loodame veelgi enam aidata kaasa. Võib-olla isegi mingeid koole aidata, et veelgi rohkem saadaks ärist ja süsteemidest aru, siis on Eesti ka konkurentsivõimelisem. Enda tootes oleme ka üritanud mõnda rahateemat teha eriti lihtsaks ja arusaadavaks, et tavakodanik oskaks ise neid tehinguid teha ja mõtestada ning saada aru, miks mingid asjad toimuvad.

Kas tunnete, et Eestis kohtab liialt valehäbi rahast rääkimisel?

Polegi rääkida millestki, kellelgi pole raha. Mul ka pole. Pole millestki rääkida, lihtsalt targutada. Kõik on võlgu.

Mida te ütleksite tänastele noortele, kes tahavad saada rikkaks?

Millegipärast ei oska midagi soovitada sellele, kes lihtsalt rikkaks tahab saada. Ma arvan, et on vaja leida mingi valdkond, mis huvitab, ja on vaja sellesse investeerida. See üleöö tulev edu on väga tihti kümme aastat ettevalmistust ja siis on see üks päev, kui midagi juhtub. Enamik firmasid ja enamik ettevõtjaid ei saa ikkagi klassikaliselt rikkaks, et nad on sõltumatud, vabad, neil ei ole mingeid kohustusi ja nad ei pea kuskil tööl käima. Kahjuks enamik inimesi ei saa seda ja nad ei saa sellepärast, et see on vale eesmärk. Need inimesed, kes rikkaks saavad, neil ei pruugi isegi arvel väga palju raha olla, aga nad on vaimselt rikkad. Neil on huvitav ja neil on palju töökohti ja tegemist. Rikkus on suhteline.

Aga mida te teeksite, kui teie pangakontol oleks miljon eurot?

Ma arvan, et teeks Erplyle kohe uue raundi (investeerimisringi – toim.) ja investeeriks sinna, sest meil kulub kogu raha ära. Teeks mõne uue asja, avaks mõne turu. Just praegu siin teeme Erply egiidi all ühte uut projekti, kuhu investeerime nii et seda nägu peaaegu iga päev ja nädal. Oma aega ja kõike.

Ikka läheks ettevõttesse, mitte endale?

Aga mida ma selle miljoniga teeks? Mul ei ole otseselt midagi väga vaja. Võib-olla oleks viisakas selline summa ära annetada. Haigekassale näiteks võiks annetada, neil on puudu. Ma ei oskaks midagi teha selle rahaga. Selles mõttes ongi kurb, et võib-olla peaks kuskile börsile investeerima, aga kuna seal on riskid, võib ka rahast ilma jääda. Kinnisvarasse investeerides võib ka eksida ja kõigest ilma jääda.

Kui palju peaks teil endal olema raha, et loobuda töötamisest?

Ma arvan, et nii igav oleks, et ma nagunii hakkaks midagi tegema. Ma isegi ei suuda üle kahe nädala järjest puhata. Kui ma kuu aega järjest puhkaks, siis ma tuleks puhkuselt tagasi mingi uue ettevõttega. Ei oskaks istuda kuskil nurgas lihtsalt ja telekat vaadata. Lihtsalt käia kuskil muuseumites ka - oma töö käigus niikuinii saab käia seal, väga palju rohkem seal ei viitsikski käia. Küsimus ongi selles, mis selle vaba ajaga teha.

Mis on kõige kasulikum õppetund, mis te olete raha kohta saanud?

Ma arvan, et peamine on see, mida kunagi isa õpetas, et raha peab kogu aeg ringi käima. Kui raha kuskil seisma jääb, enda kätte või kliendi kätte, siis tekib taandareng. Et ei oleks seda, et ma kogun raha arvele kogu aeg. Raha peab käibes olema, teda peab juurde teenima, peab olema kuskile investeeritud, peab olema töös. See raha, mis seisab, põhimõtteliselt väheneb. Praegu on isegi Eesti pangad jõudnud sinnamaani, et pakuvad kenasti negatiivseid intresse ehk kui mul oleks hüpoteetiliselt kuskil firma arvel miljon eurot, siis ma igal aastal maksaks pangale sellest mingisugune 5000 näiteks.

Aga kes on teie arvates rikas?

Minu arvates on rikas see inimene, kes on nii vaba, et saab ise otsustada ja ise teha neid asju, mis talle tunduvad kõige õigemad. Ta ei pea muretsema hakkamasaamise pärast ehk siis talle laekub kuskilt, kas siis sellelt tegevuselt, mida ta teeb, piisavalt raha või siis on tal mingid muud instrumendid ja ta saab tegeleda näiteks heategevusega, mis võib-olla ei tooda raha, ja läbi selle on kõik stabiilne. Ma arvan, et see inimene ongi rikas. Tänapäeval, vaadates raha reaalset mõiste muutumist, siis ma ei usun, et ainuke positsioon, mida üldse omada, ongi mingisugune reaalne ettevõte, mis suudab kasvada, suudab turuhinnaga toodet müüa ja sellega säilitada väärtust. Raha kui selline ei säilita mingit väärtust.