Ettevõtja otsib tikutulega tahet

Sanlind suutis mullu käivet kasvatada 1,22 korda ja kasumit 168 000 euro võrra. Seda aastal, mil tema maakonna edetabelisse kerkinud firmade käive kahanes keskmiselt kahe protsendi võrra. Arenguga tõusis firma Valgamaa TOPis (vaata edetabelit siit) üheksa kohta ehk kaheksandaks.

Puksov pidi tunnistama, et eelmine aasta oli ettevõttele tõesti edukas. "Eks edu sõltub eri asjadest: enda töökusest, töötajatest ja turu olukorrast, üleilmsest majandusest," ei taha Puksov edu vaid enda teeneks pidada.

Üks võit ei tähenda midagi

"Mullu olid paljud asjaolud head. Hea oli turu olukord. Tootmine kasvas. Kasvatame ise ka teravilja ja rapsi, mille saak oli mullu hea," kommenteeris Puksov, et edu oli mitme teguri koosmõju. "Kuid see ei tähenda pikas perspektiivis midagi. Ühe aasta head näitajad ei tähenda, et järgmine aasta ka hästi läheb," ei meeldi talle see TOPide tegemine.

"Kõik kõigub," teab 1994. aastast linnufarmi pidav mees. "Tugevamad elavad kõikumised üle, peavad raskemad aastad vastu ja toimetavad edasi. Nõrgemad langevad konkurentsist välja."

Näiteks munade tootmises on sajandi algusega võrreldes jäänud tegutsema neli suuremat ettevõtet, toona oli igas maakonnas vähemalt üks suur linnukasvataja, kuid tänaseks on paljud pankrotis. "Ühed majandavad ära, teised ei majanda," nendib Puksov fakti. Samuti on viimastel aastatel kasvanud ja seegi veab tootmist ülesmäge. Tõsi, tihe konkurents on samas hinnad alla viinud.

Karmid nõudmised jätavad vähe ruumi innovatsiooniks

Kui varem lubati kanu pidada väga askeetlikes tingimustes, siis tänaseks on kehtestatud ranged nõudmised, mis järjest karmistuvad. Puksov on veendunud, et varsti on müügis vaid vabapidamisel ehk nii nimetatud õnnelike kanade munad. "Ei tea, millal see juhtub. 10 või 20 aasta pärast," möönab ta ja toob välja, et Euroopas on juba riike, kus puuris peetud kanade mune kauplustesse müüki ei võeta. "See on loomulik areng," lisab ta, kuid ei oska kommenteerida, kas vabapidamisel kanad on tõesti õnnelikumad, kui puurikanad. "Inimene arvab, et teab, kuidas linnul parem on. Aga ma ei ole selles kindel. Kuid kindlasti on mingist vaatepunktist selline lähenemine õige," räägib Puksov.

 

Siiski leiab ta, et liiga suurt kanakarja vabalt pidada ei ole ka õige, sest suures karjas teevad kanad üksteisele liiga. "Tootjale on vabapidamine kindlasti probleemsem. Toitu läheb rohkem, veterinaarsed riskid on suuremad. Näiteks saavad loomad hunnikusse joosta ja üksteise otsa lämbuda. Tootmine on 10% kallim, sest ruutmeetril on loomi vähem. Ka peab rohkem seadmetesse investeerima."

Ettevõtte viimane investeering oligi näiteks vabapidamise kanalasse. "Suur kanala koos seadmetega maksab peaaegu miljon eurot," ütleb Puksov investeeringu suurusjärgu. Kavas on teine sarnane veel ehitada, kuid hetkel ootab plaan paremaid aegu. Pidevalt uute nõuete täitmisse investeerimisel ei jätku piisavalt võhma, et panustada muudesse valdkondadesse, rasketel aastatel on kohati kadunud ka motivatsioon. "Siis jälle läheb paremini ja entusiasmi on rohkem. Tuleb alustatud teed edasi minna," ei raatsi ta oma elutööd maha kanda. "Lihtne on lõpetada. Seda oleks kahju teha, sest nullist on elutöö ikkagi üles ehitatud."

Müüa järjest keerulisem

Puksovi sõnul on kõige keerulisem müügiga, sest Leedust ja Poolast tuuakse odavaid mune sisse. "Seal on kõik odavam," lisab ta ja nii saab mitmesse kaubandusketti müüa ainult sooduskampaaniatega, Eesti taustaga kaubandusfirmad võtavad õnneks siinset toodangut parema meelega müüki. Sellest hoolimata läheb tavaline müük visalt, kampaaniatega on võimalik korraga realiseerida suurem kogus, selgitab Kodutalu, Kodukoha ja Hää kaubamärgi all mune müüva ettevõtte omanik ja juht.

Kõige minevam kaup on lihtne kanamuna. "Müüme ka õnnelike vabalt peetavate kanade mune, kuid ökotoodangu protsent on väga väike. Ökotooted on väga vajalikud, kuid need ei tee käivet," ütles Puksov. Kui eelmisel aastal kasvas firma käive viiendiku võrra, siis käesolevaga ta nii rahul ei ole. Ka ei oota ta midagi head tulevalt aastalt. "Aasta lõpust pole küll aru saada, et midagi paremaks läheks," lisas ta. Kui müük paremini läheks, kasvaks ka tootmine rõõmuga. "Üle toota ka pole mõtet, sest siis on vaja toodangut ladustada," ütleb Puksov. Seega jäävad ilmselt ka tuleval aastal kaks kanalat tühjaks.

Valgamaa üks kolmest mustast lambast

Äripäeva maakonna TOPide põhjal selgus, et kolmes maakonnas ettevõtete käive kahanes mullu - Valgamaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal. 

Valgamaa firmade käive kahanes keskmiselt 2% võrra.

Enim ehk 58% võrra Peeter ja Jaak Napritsonile kuuluv metsavarumisfirma Maad ja Metsad OÜ müügitulu, mis teenis 767 000eurose käibe juures 904 000 eurot ärikasumit ehk aasta varasemaga võrreldes endises mahus.

Maakonna liider käibe kasvatamises aga oli Tarmo ja Toomas Ladvale kuuluv ehitusfirma Otepää Ehitusgrupp, mis paisutas käivet 70% võrra 2,5 mln euroni. Kasum kerkis samal ajal 500 000 euro võrra 513 000 euroni.