Nordica ellujäämismanööver

„Nordical on majanduslikult esimene aasta läinud vastavalt plaanidele. Me oleme baasstsenaariumi ja negatiivse stsenaariumi vahepeal,“ kommenteeris lennufirma esimest aastat selle juht Jaan Tamm. Esimese majandusaasta, mis lõpeb koos selle aastaga ja hõlmab 15 kuud Nordica alustamisest, planeeritud kahjum on 15 miljonit eurot.

„Praegu oma kuupõhist graafikut vaadates oleme sellest ees – kui see trend nii jätkub, siis see ei tule 15 miljonit, tuleb vähem,“ sõnas Tamm optimistlikult, kuid lisas, et kuna majandusaasta lõpuni on veel kaks kuud, ei kipu nad ennast üle hindama. „Eks audiitoritel on ka oma sõna öelda, aga meie jaoks positiivse üllatusena tuli see, et septembrikuu majandustulemused näitasid positiivset nulli.“

Ka Nordica finantsjuht Ahto Pärl ütles, et ettevõttel läheb järjest paremini. Pärli sõnul on nende jaoks oluline indikaator see, kuidas on läinud suvi, ja suvi läks ootustest paremini. Seetõttu on Nordica praegu pärast esimest tegutsemisaastat finantseesmärkidest ees.

Unistavad kasumist

Tamme sõnul tuleb esimese majandusaasta suur kahjum lennukite ja meeskondade kallist rentimisest, sest sisse ostetud teenuse tunnihind oli ligikaudu 40 protsenti kallim kui see, millega Nordica ise tegutseb. „See on lennunduses väga suur vahe,“ ütles Tamm ja lisas, et ilma selleta saaks kahjumist suure osa maha võtta. Järgmiseks aastaks prognoosib Nordica 6 miljoni eurost kahjumit, ülejärgmiseks aastaks 3 miljonit.

Estonian Airi endise juhi, lennunduskonsultant Toomas Petersoni hinnangul läks Nordica esimene aasta ootuspäraselt, sest just ligikaudu 15 miljoni eurost kahjumit ta Nordicale esimeseks majandusaastaks ennustas. Nüüd oli aga strateegilise partneri leidmine tema sõnul hädavajalik, sest muidu jätkuks riigi antud 40 miljonist eurost umbes kaheks-kolmeks aastaks. See oleks olnud tema sõnul loogiline meie turu mahtu, siinset elatustaset ja ümbritsevat konkurentsi arvestades.  

Poola lennufirma LOT oli Petersoni hinnangul praegu strateegilise partnerina ainuke võimalus, sest Finnair on meile liiga lähedal ja Adria, kellega leping lõppes, liiga kaugel. Samuti on LOT partneriks parajalt suur, sest neil on aastas umbes 5 miljonit reisijat ja Nordical võib-olla 350 000.

Pärli arvates võiks LOTiga koostööd tehes kahjum tulla isegi väiksem kui seni prognoositud 6 miljonit eurot. Nordical tekivad juurde teatud liinid, sest LOT annab neile tegutsemiseks täiendavalt lennukeid. „Ehk siis me kasutame ära sama lennukiparki efektiivsemalt,“ ütles Pärl ja lisas, et opereerimiskulu lennuki kohta langeb, kui nad kasutavad 8-9 lennukit 6 lennuki asemel, nagu on seni.

Lisaks peaks ühiselt teenuseid hankides ka teenuste hind kukkuma. „Kuna meil on LOTiga rohkem kattuvusi sihtjaamades erinevalt Adriast, siis on sihtjaamades ostetavaid teenuseid meil kahe peale rohkem, mis tähendab, et teoreetiliselt peaks ühikukulu kukkuma.“

Koos võimalus airBalticule vastu astuda

Petersoni sõnul on nüüd peamine probleem selles, kuidas LOT ise konkurentsis vastu peab, sest ettevõttel olid endal eelmisel aastal riigiabi ja ümberkorraldustega suured probleemid. Teine väljakutse on see, et airBaltic on määratlenud koduturuna kogu Baltikumi ning on püüdnud Nordicat välja suretada.

„Nüüd on hea vastukaal LOTi ja Nordica käik. See oli ka ainuke võimalus üldse, et Nordica ellu jääb,“ ütles Peterson. Tema sõnul on praegu airBalticul ja Nordical peaaegu võrdne osakaal Tallinna lennujaama reisijate arvust. Nüüd tekib aga LOTi ja Nordica koostöös mastaabiefekt.

„AirBaltic on 4-5 korda suurem kui Nordica ja tal on rohkem sihtpunkte, ta saab toolihinna madalamaks viia, aga kui sul on hea koostöö strateegilise partneriga, mis on tunduvalt suurem kui airBaltic ja Nordica kokku, siis sealt tekib sünergia ja sellega on võimalik vastukaaluks minna,“ leidis Peterson. Lisaks on kommertsplatvormid väga kallid ja nüüd saab Nordica kasutada LOTi oma, väiksele ettevõttele üksinda käiks see Petersoni hinnangul üle jõu.

Tulevik sõltub majanduskasvust

Järgmise aasta tulemust mõjutab Pärli sõnul eelkõige majanduskasv. „Ajalooliselt on lennunduse käive kasvanud umbes kaks korda nii kiiresti, kui kasvab majandus üldiselt,“ ütles Pärl.

Lisaks on oluline, kuidas kujuneb kütuse hind järgmistel aastatel. „Me oleme juba oma eelarves tegelikult väikest kütusehinna kasvu arvestanud," ütles Pärl, avaldades lootust, et selles väga suuri üllatusi ei tule. 

Pärli sõnul on nad Nordica eelarves planeerinud keskmist piletitulutaset vähemalt hoida. „Täpsus ja usaldusväärsus kasvavad ja selle läbi me suudame hinnataset hoida või tõsta,“ sõnas ta. Pärl lisas, et nad ei ole eelarves arvestanud parema tulemuse saavutamiseks hinnakasvuga, küll aga paar protsendipunkti parema täituvusega.