Linnahalli kallis päästeplaan

Tallinna Linnahall on tühjalt mere ääres kollitanud juba aastaid. Ei linn ega riik pole suutnud otsustada, mida selle ajaloolise hoonega peale hakata. Nüüd telliti ärikonsultatsiooniettevõttelt Ernst & Young Baltic uuring, mis analüüsis erinevate asukohtade sobivust konverentsi- ja messikeskuse loomiseks. Uuringust selgus, et sobivaim koht oleks just Linnahall. Ka Tallinna linna huvi Linnahall korda teha oli kõige suurem.

Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi ütles, et tehti intervjuusid erinevate ettevõtete ja potentsiaalsete investoritega. „Optimaalseimaks kohaks saab lugeda Linnahalli kinnistut,“ ütles Kiigemägi.

Lisaks Linnahallile analüüsiti ka Riigi Kinnisvarale kuuluvaid Noblessneri kinnistut ja Patarei kinnistut, kuid Kiigemäe sõnul läheksid need kalliks maksma. "Nende arendamine eeldab täiendavaid suuri kulutusi," märkis ta. Analüüsiti ka kahte erainvestorite välja käidud projekti – Ülemiste Cityt ja Pirita TOPi, kuid ka seal leiti suuri miinuseid (vaata täpsemalt kaardilt).

Ernst & Young Baltic ASi tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultandi Maire Gustavsoni sõnul on koguinvesteeringu maksumus konverentsikeskusesse suurusjärgus 36,4 miljonit eurot. Terve Linnahalli renoveerimine koos kontserdisaaliga maksaks kokku 100 miljonit eurot, kuid ülejäänud raha leidmine on EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul juba Tallinna linna huvi- ja finantseerimisalas.

Nõlvak: meri pole argument

Majandusministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul pole ainult erainvestoritel tuginevalt mõttekas seda projekti teha. Vaadates maailmas ringi, on sääraste projektide finantseerimisel ka mujal alati riik või omavalitsus appi tulnud. „Linnahall on kõige parema asukoha ja potentsiaaliga asukoht. Linnahallil saab olema kaks funktsiooni – konverentsikeskus ja kontserdisaal. Riik paneb fookuse konverentskeskusele – see on meie huvi,“ märkis Lubi. Ta lisas, et muinsuskaitse tõttu on hoonel piirangud peal, kuid see hoone jääb sinna püsima ja see on vaja korda teha nii ehk naa.

Mainor Ülemiste juhi Margus Nõlvaku sõnul on hea, et riik vaatab tervikpilti ja nii see peakski olema. Samas ei mõista ta, miks peetakse konverentskeskuse puhul tähtsamaks mere lähedust, mitte lennujaama või Rail Balticut. „Ei tea ühtegi konverentsi maailmas, kus konverents tehakse ekstra mere äärde. Muidugi tuleb Linnahall korda teha, kuid konverentskeskuse puhul merelähedus pole argument,“ kritiseeris Nõlvak uuringu põhjendusi. Kuid ta lisas, et kindel on see, et Linnahall tuleb samuti korda teha.  

Hotelliärimehe ja Eesti hotellide ja restoranide liidu juhi Feliks Mägusa sõnul eelistab tema konverentsikeskuseks just Linnahalli. „Tallinna linnahall on konverentsiturismiks parim piirkond. See pole seotud ühtegi ettevõtte ärihuvidega. Iseasi, palju Linnahalli taastamine maksma läheb… aga asukohast rääkides on see parim,“ lausus Mägus.

„Linn on lubanud vajamineva raha leida“

 Küsimustele vastab Tarmo Mutso

Linnahalli reoveerimise asjus on räägitud suurusjärgust 100 miljonit eurot. Täna kuulsime uuringu tutvustuses, et konverentsi osa finantseering oleks suurusjärgus 36 miljonit eurot. Mis saab siis kontserdisaali osast ja kust tuleb ülejäänud osa rahast?

Koalitsioonileppes on, et järgmisel kahel aastal plaanitakse riigieelarvest 40 miljonit eurot konverentsikeskuse rajamiseks. Kahes osas – 20 miljonit ja 20 miljonit. See on puhtalt konverentsikeskuse peale.

Linn planeerib raha Linnahalli muude osade korda tegemiseks. On kolm osa – jäähalli osa, saali osa ja mere poolne kontorite pool, pisem osa. Riik räägib konverentsi poolest. Linnaga on sel teemal palju räägitud, et kas sinna teha parkimismaja või teha sinna midagi muud. Meie sooviks oleks konverentsikeskus, mis tekitaks suure kontserdisaaliga sünergiat.

Ehk et kõik toimub mitmes etapis, tehakse esmalt konverentsikeskus ja siis linn kunagi hiljem arendab muud osad?

Me tahame seda  ikkagi koos linnaga teha. Linn planeeris oma selle aasta eelarves juba 3 miljonit eurot projekti koostamiseks. Linn otsib raha selleks, et kogu Linnahall (suurusjärgus 60 miljonit eurot) valmis saaks. Esimest korda on reaalne võimalus, et linn ja riik on seljad kokku pannud.

Kas plaanitakse projekti kaasata ka erainvestoreid?

See on linna kui omaniku võimalus, kas ja mis tingimustel raha juurde tekitatakse. Kas müüakse mingeid krunte või on see puhtalt linna eelarve. Linn on  igatahes andnud mõista valmidusest see projekt lõpuni viia. Samuti on öeldud, et nad saavad selle raha. Linnal on linnahall vaja nagunii ju korda teha. Me pole sellele kokkuleppele olnud kunagi varem nii lähedal kui täna.

Miks siis teisi asukohti üldse kaaluti - Linnahall oli juba selge favoriit ja linna eelistus.

Jah, aga kui väga selgelt oleks teine asukoht oma plussidega tulnud… Siis… neid uuriti, et näha, kas on üldse alternatiivi.

Uuringuid me alustasime siis, kui polnud tänast koalitsioonigi.