Pakiroboteid tootev eestlaste idufirma Starship Technologies kaasas miljoneid eurosid investeerimisringis, mida juhtis Saksa autotootja Mercedes-Benzi omanikfirma Daimler.
- Idufirma Starship Technologies ärijuht Allan Martinson (vasakul) ja üks asutajad Ahti Heinla pakiroboti näidismudeliga, mille sarnased hakkavad järgmisel aastal ka Eesti tänavatel liikuma. Foto: Starship Technologies
Koos Daimleriga investeerisid endiste Skype'i töötajate Ahti Heinla ja Janus Friisi loodud firmasse Shasta Ventures, Matrix Partners, ZX Ventures, Morpheus Ventures, Grishin Robotics, Playfair Capital, HOF Capital jt investorid 17,2 miljonit dollarit ehk 16 miljonit eurot, kirjutab Wall Street Journal.
Koostöö Mercedes-Benziga hakkas eestlaste firmal juba möödunud aasta septembris, kui teatati, et
Mercedes ehitab eestlaste robotitele emalaeva. Möödunud nädalal Las Vegases toimunud tehnoloogiamessil CES sai näha Robovani ehk robotkaubiku prototüüpi, mis transpordib droonid asukohta, kus need saavad pakid saajateni toimetada.
Starshipi droonid, nagu WSJ neid nimetab, saavad vedada kuni kolme toidukotti kuni 5 km raadiuses 30 minutiga. Kuna ettevõtte droonid liiguvad mööda maad, pole neil ka nii palju regulatiivseid takistusi nagu lendavatel droonidel.
"Meil on palju rohkem tegevusvabadust, sest paljudes riikides ja USA osariikides on meie tegevus täiesti legaalne ja pole vaja mingeid seadusi või regulatsioone muuta," ütles ettevõtte tegevjuht Ahti Heinla.
Ettevõte on alustanud pilootprojekte Euroopas, kus tehakse koostööd firmadega Just Eat.co.uk Ltd., Herm?s, Swiss Post ja Wolt Enterprises Oy. Heinla sõnul plaanitakse pilootprogramme ka USAs Washingtonis ja Redwood Citys Californias.
Uudis sellest, et eestlased arendavaid pakiroboteid, tuli avalikuks veidi üle aasta tagasi, 2015. aasta sügisel. 2014. aastal loodus Starship Technologies tegutses 15 kuud saladuskatte all, enne kui oli valmis töötava prototüübiga avalikkuse ette tulema.
Ettevõtte ärijuht Allan Martinson märkis toona, et nende eesmärk on teha kulleriteenusega sama, mida tegi Skype telekommunikatsiooniga ehk mitmekordselt selle hinda langetada. Starshipi fookuses olev kohaliku kojukande tööstus on Martinsoni sõnul üks ebaefektiivsemaid majandusharusid maailmas. „Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda,“ rääkis ta ettevõtte kavatsusest viia kullerikulu odavamaks kui üks euro.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.