Leedu väikefirmad rebisid Eestist ette

Eesti, Läti ja Leedu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) on uue aasta väljavaateid hinnates ka tervikuna varasemast vähem optimistlikud, näitas SEB uuring. Riikide võrdluses on kõige suurem kindlustunne Leedus.

Enam kui 4500 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas tehtud uuringu järgi on optimistide ehk vähemalt 15% käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal vähenenud. Kõige positiivsemalt majandusaastasse vaatavate Leedu VKEde seas oli optimiste 15% ning mõõdukaid optimiste lausa 66%. Erinevalt Eestist ja Leedust, kus pessimiste oli alla 50%, oli Lätis selliste ettevõtete osakaal tunduvalt suurem (61%).

„Kui kahe aasta eest olid kõige optimistlikumad Eesti VKEd, siis Leedus on viimaste aastate kindlustunde paranemine viinud kõige optimistlikuma tulemuseni. Eestis on väljavaated siiski suhteliselt head, kuna 69% VKEdest ootab tänavu käibe kasvu. Eestis on teistest optimistlikumad põllumajandussektori ettevõtted, maakondadest Harjumaa ning käibe poolest ettevõtted, kus aastakäive jääb vahemikku 65 000–200 000 eurot. Optimistide käibe suurust vaadates on ilmne, et neil ettevõtetel on potentsiaali, et ärimudeli arendamise ja innovatsiooni abil jõuda kõrgemale tasemele,“ ütles SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Domineerib müük koduturule

Balti riikide VKEd sihivad oma toodete ja teenustega senisest enam koduturule – 79% Lätis, 76% Eestis ja 71% Leedus. Kuna 2017. aastal oodatakse väiksemat käibekasvu, ei kiirusta ettevõtjad uusi töötajaid palkama – see näitaja on vähenenud kõigis kolmes riigis, kuigi 27% Leedu ettevõtjatest kavatseb siiski töötajaid juurde võtta. Samas 80% Eesti ettevõtjatest ei plaani muudatusi personali hulgas ja 19% Läti ettevõtjatest kavatseb töötajate arvu hoopis vähendada, selgus uuringust.

Välistööjõudu leiab vaid 4–7% Balti VKEdest ning 6–8% on huvitatud nende värbamisest edaspidi. Selge enamus märgib, et välistööjõudu ettevõttes ei ole ning kavas ei ole seda ka kaasata.

Üle 30 000 euro kavatseb investeerida 18% Leedu VKEdest ning 13% Eesti ja Läti VKEdest – see näitaja on üsna lähedal eelmise aasta tasemele. Ettevõtteid, kes 2017. aastal investeerida ei kavatse, on alla poole: 20% Leedus, 22% Eestis ja 40% Lätis. 

Innovatsioonis on arenguruumi

Innovatsioonist rääkides on endiselt eelistatud toodete ja teenuste uuendused – 35% Eesti, 32% Leedu ja 21% Läti VKEdest kinnitasid, et 2017. aastal kavatsevad nad keskenduda sellele, kuigi kõigis riikides on huvi selle valdkonna innovatsiooni vastu vähenenud. Veidi on kasvanud ärimudeli innovatsioon Leedus (7%-lt 11%-le) ja töötajaid arendav innovatsioon Lätis (12%-lt 16%-le).

SEB Grupi Baltimaades tehtud uuringus kaardistati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootused majandusaastaks 2017.