Kindlustuspettuste kasv: rohkem kalu, kuid ka paremad võrgud

Kokku avastasid kindlustusandjad möödunud aastal 451 kindlustuskelmuse juhtumit. 

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla 3000 euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt. Rohkem on kelmusi olmeelektroonikaga, tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. "Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ ütles Piirsalu.

Ei midagi uut päikese all

Salva kindlustusdirektori Urmas Kivirüüda sõnul kasvab kelmuste hulk igal aastal. Mullu üritati rohkem nii raskemaid, kriminaalkaristust väärivaid, kui ka nii-öelda igapäevakelmusi. Just viimaste hulgas on kasv kiiremgi, kui karmimate pettuste hulgas, möönis ta. "Varakindlustuses, täpsemalt kodukindlustuses, proovitakse pidevalt. Kahjukäsitlejad teevad aga oma tööd ja enamasti jõutakse kokkuleppele. Ei ole mõistlik kindlustusseltsile valetada," kommenteeris Kivirüüt.

Näiteid, kuidas inimesed üritavad kindlustusseltsidel nahka üle kõrvade tõmmata, Kivirüüt tuua ei soovi. "See oleks mõnes mõttes koolitus. Selliseid näiteid tooma ei peaks. Mõned saaksid võib-olla inspiratsiooni," selgitas ta, mööndes, et siiski on tarvis teemat teadvustada. "Minu sõnum on, et rääkige, kuidas asjad päriselt on. Siis ei ole ka kelmuse ohtu," soovitas Kivirüüt.

Paar kivi riigi kapsaaeda

Seda, kuivõrd on avastatud kelmuste numbri kasvu taga kahjukäsitlejate hea uurimistöö ning kuivõrd reaalne kelmuste tõus, on Kivirüüda sõnul raske öelda. "Kohtusüsteem on hästi kliendi poole kaldu. Selleks, et kindlustusselts saaks öelda, et keegi on kelm, peab ta selle väga hästi ja vettpidavalt ära tõendama," sõnas ta, viidates et süü tõendamise koormus on seltsi jaoks oluliselt suurem. "Kohtu puhul kehtib ka klassikaline sügavate taskute printsiip – teil ju raha on, mis te siin vaidlete," arvas Kivirüüt, kelle sõnul on sellist suhtumist kohtupraktikas aasta-aastalt üha enam täheldada.

Seadusepügalate muutmine Kivirüüda hinnangul pettuste vähendamisele kaasa ei aitaks. "Kõige suurem asi, mida  riik saaks ära teha, oleks panustada rohkem ressursse just majanduskuritegude, sealhulgas kindlustuskelmuste uurimisse. Politsei on majanduskuritegude uurimiseks alamehitatud ja alarahastatud. Kindlasti laheneks oluliselt rohkem kelmusi kui täna, kui politsei saaks moodustada spetsiaalse kindlustuskelmuse töörühma," leidis ta. 

Tänavuseks Kivirüüt pettuste hüppelist kasvu ei prognoosi. "Arvan, et 2017 tuleb suhteliselt sarnane. See, kas kelmusi avastatakse 450 asemel, 350 või 500, otseselt aasta jooksul toimunud sündmusi liiga palju ei kirjelda. Eks peame meie läbi kahjukäsitluse ja politsei läbi oma uurimiste nende vastu võitlema nii hästi, kui oskame.

Pingsam pilk kontrollil

"Laias laastus küll," möönis IF Kindlustuse kindlustusuurimise osakonna juhataja Arvi Rohuniit küsimuse peale, kas ka IFis täheldati pettuste kasvu. "Küll aga ei olnud tõus niivõrd ulatuslik nagu kogu turu peale," lisas ta. "Ei ütleks, et inimesed rohkem petaks või tahaks petta." IFi puudutavate pettuste arv olevat Rohuniidu sõnul küll 10–15% tõusnud, kuid nende summaarne väärtus olevat jäänud tunamulluse aastaga samasse suurusjärku.

Pigem peegeldab üldine statistika Rohuniidu sõnul seda, et kindlustusseltside andmete kogumise ja statistika pidamise kvaliteet on paranenud. Abi on tema sõnul olnud seltside omavahelisest koostööst ja valukohtade kaardistamisest ning nende luubi alla võtmisest.

Rohuniidu sõnul on üha rohkem seltse hakanud ise kontrolltegevusele rõhku pöörama. "Kas endale uurijaid juurde palganud või hakanud teenust sisse ostma," selgitas Rohuniit, kelle sõnul on pettuste avastamisel vilja kandnud ka koostöö paranemine politseiga.

IFi prognoosi aluseks võttes võib ka tänavu Rohuniidu sõnul oodata kindlustuspettuste mõõdukat tõusu. "Alla ta kindlasti ei lähe," arvas ta, mööndes, et just nii-öelda väikeste kelmuste hulgas saab tõus ilmselt olema kõrgeim. "Seda just juhul, kui majandus püsib stabiilne," lisas Rohuniit.

Rohuniidu sõnul on tema arvates parim ravi pettuste vastu ennetustöö. Pettuste avastamisele aitaks tema hinnangul enim kaasa ühtsete andmebaaside loomine ja infovahetus. "Kindlustuseltside uurijad on selles mõttes kehvas seisus – ega meil politseiga samalaadseid õigusi ei ole," ütles ta ja märkis, et näiteks mitmed andmebaasid on seltside eest lukus.