Tuleva tõmbas II sambalt katte

Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk ütles, et suur väljakutse olid läbirääkimised finantsinspektsiooniga. „Ei ole nii, et teed avalduste paki valmis ja annad üle,“ illustreeris käivitamisloa saamise protsessi Pekk, kelle sõnul neile hinnaalandust ei tehtud. Pikkade läbirääkimiste taga oli tema sõnul toimimismudeli uudsus – Tuleva oli esimene, kes alustas passiivse fondivalitseja loomisega ning pidi seega mudeli toimimises inspektsiooni veenma.

Teiseks suureks väljakutseks peab Pekk fondi alustamiseks vajaliku 3000 liikme kokkusaamist. „Meil ei olnud ühtegi suurinvestorit, kes tuleks ja paneks riskikapitali sisse. Pidime inimesed üles leidma. See oli suur töö,“ tõdes ta.

Kõikumised ei kõiguta

Maailma börsid vallutavad viimastel kuudel üha uusi tippe. Küsimusele, ega Tuleva turule tulles kõrgelt kukkuda karda, vastas Pekk, et hoolimata sellest, millal alustada, on parim strateegia alati passiivne indeksfond. „Akadeemilistele uuringutele tuginedes on reaalsus see, et passiivne indeksistrateegia on praktiliselt igal ajavahemikul parem kui aktiivselt juhitud fond,“ ütles Pekk. „Kui osta iga kuu regulaarse summaga indeksit, siis indeks lihtsalt võidab,“ lisas ta.

Peki sõnul on teises sambas Eesti inimeste suurim finantsvara - kokku üle kolme miljardi euro. "Selle haldamise tulemused on kõrgete teenustasude tõttu lihtsalt kehvad olnud. Ei ole väga palju edetabeleid, kus Eesti oleks OECD riikide hulgas viimaste seas,“ ütles Pekk.

Ta nentis, et enamik teenustasudelt saadud tuludest ei kulunud enne Tulevat tegevustele, mis looksid pensionikogujale väärtust. "50% aktiivselt juhitud pensionifondide valitsemistasudest läheb vahendustasudeks ehk müügikuludeks,“ möönis Pekk. „Meie mõte oli, et kui me ei tee selliseid kulusid, siis tõenäoliselt saame odavamalt teha,“ lisas ta.

Pekk ei välista, et aktiivselt juhitud fondid ei võiks kasumlikud olla. „Investeerimisgurud on alati olemas olnud ja jäävad, kuid neid on jube raske leida. Veel raskem on neid enda jaoks tööle panna,“ möönis Tuleva juht.

Ühistu toob turule kaks passiivset fondi: agressiivne Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Mõlema fondi kogukulumäär on Peki sõnul kuni 0,5% aastas.

Peki sõnul on Tuleva liikmed andnud märku, et tulevikus võiks tulundusühistu tekitada paremaid võimalusi ka kolmanda pensionisamba turul. „Samuti, et me vaataks ka muid kogumistooteid, näiteks laste koolifonde ning teisi, kuhu inimesed regulaarselt mingi pikaajalise eesmärgi nimel säästavad,“ avaldas Pekk.

Raputas turgu

Indeksifondi ideega mullu Eesti turul esimesena välja tulnud Tulevale järgnesid enda passiivsete fondide loomisega suvel LHV, sügise alul Swedbank ja novembris SEB. Kõigi kolme panga automaatsete fondide valitsemistasud olid pensionikogujale Tuleva algselt välja käidud 0,55% odavamad. Peki sõnul suutsid nad aga leida viise, kuidas teenustasu konkurentidest taas mööda viia. „SEB ja Swedbanki vastavatest indeksfondidest oleme kolmandiku võrra odavamad,“ sõnas Pekk.

Ületrumpamine algas ka aktiivsete fondide hulgas. Mullu septembris teatas Swedbank, et langetab enda II samba konservatiivse pensionifondi K1 haldustasu 0,61%-lt 0,29%ni. Tänavu 1. jaanuarist otsustas enda konservatiivse II samba pensionifondi praktiliselt pooleks lõigata ka SEB, tuues selle 0,95%lt 0,49% peale.

Ületrumpamine algas ka aktiivsete fondide hulgas. Mullu septembris teatas Swedbank, et langetab enda II samba konservatiivse pensionifondi K1 haldustasu 0,61%-lt 0,29%ni. Tänavu 1. jaanuarist otsustas enda konservatiivse II samba pensionifondi praktiliselt pooleks lõigata ka SEB, tuues selle 0,95%lt 0,49% peale

Automaatselt juhitud II samba pensionifondide teenustasud

Tuleva 0,34%LHV 0,39%SEB 0,49%Swedbank 0,49%