Kliendil on õigus küsida, miks teab võõras firma tema isiklikke andmeid

Kui inimene küsib näiteks meilitsi teenuse hinda firmast, kellega tal varasemat kokkupuudet ei ole ning saab vastuseks väga üksikasjalikult koostatud hinnapakkumise, millest muu hulgas selgub, et ettevõttele on teada tema töökoht, amet, elupiirkond ning muud andmed, mida inimene ise neile andnud ei ole, siis on inimesel õigus teada saada, mis infot ja kust on ettevõte tema kohta veel kogunud, rõhutab AKI.

„Igal inimesel on õigus küsida ettevõtetelt, milliseid andmeid tema kohta kogutud on, kust need pärinevad ning mis eesmärgil ja kuidas neid kasutatakse,“ selgitab AKI pressiteate vahendusel.

Kui firma esindaja on hinnapäringule vastates kasutanud rohkem isikuandmeid, kui kliendi arvates vajalik, siis tasub selle kohta kindlasti ettevõttelt selgitusi paluda. Kliendi palvel tuleb ettevõttel talle selgitada, mis andmeid ja millistest allikatest tema kohta kogutud on ning miks hinnapäringule vastamiseks just selliseid andmeid vaja oli.

AKI märgib, et isikuandmeid kogudes ja kasutades peab muu hulgas alati lähtuma minimaalsuse põhimõtetest. See tähendab, et isegi kui kogu see täiendav info päringu teinud potentsiaalse kliendi kohta on hiirekliki kaugusel internetist kättesaadav, ei ole see kindlasti õigustus ülemääraste andmete kokku kogumiseks ja kopeerimiseks oma kliendiandmebaasi. Kasutada võib minimaalses ulatuses ja ainult neid andmeid, mis on vajalikud konkreetsele hinnapäringule vastamiseks. Sellisteks andmeteks on näiteks kontaktandmed, mille päringu tegija ise ettevõttele vastamiseks või päringu täpsustamiseks oma kirjas andis.

Ettevõte peab küsimustele kogutud isikuandmete kohta vastama viie järgneva tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on enda soovist teada andnud. Soovi korral on kliendil õigus nõuda ettevõttelt ka kogutud isikuandmete kustutamist. Eelkõige tundub see valik mõistlik olukorras, kus hinda on küsitud mitmelt ettevõttelt ja lõpuks otsustatakse teise teenusepakkuja kasuks ning sellest pakkumisest loobutakse.