Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi plaan lubada riigieelarvesse ajutist miinust nimetatakse murranguliseks. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis on pilt segasem, sest Eesti riigieelarve pole kunagi olnud ka kivisse raiutud ning on olnud nii nominaalses kui ka struktuurses puudujäägis.
- Endised Reformierakonna peaministreid Taavi Rõivas ja Andrus Ansip. Foto: Eiko Kink, Äripäev
Mis toimub?
Eile sai avalikuks
rohe-puna-sinise valitsuse soov tulevikus riigieelarve ajutiselt kuni 0,5 protsendiga miinusesse lasta, kui varasematel aastatel on eelarve ülejäägis olnud. Teisisõnu hakataks riigieelarve struktuurset tasakaalu arvestama edaspidi pikema perioodi keskmisena.
Struktuurne positsioon peaks näitama seda, missugune on eelarve majandustsükli kontekstis ja seda ilma ühekordsete mõjudeta. Struktuurse puudujäägiga eelarveid pole aga varem tehtud, sest seadus seda ei luba. Küll aga on olnud eelarve struktuurses puudujäägis (vt graafik).
Viimase kümne aasta jooksul on puudujäägiga eelarve olnud või plaanitud ka varasemate valitsuste poolt, olgu nende eesotsas Andrus Ansip või Taavi Rõivas. Tõsi, erandiks võib lugeda aastaid 2007-2009, mil Eestigi langes sügavasse majanduskriisi ning puudujääk oli vältimatu. Kuid Ansipi valitsuse juhtimisel on Eesti eelarve olnud puudujäägis ka näiteks aastatel 2012-2013 nii nominaalselt kui ka struktuurselt. Enamgi, eelarve tasakaalu tagamiseks liidendati just sel perioodil ka töötukassa reservid, mis kasvavad pidurdamatult tänaseni ja tasakaalustavad eelarvet.
Kuigi Taavi Rõivase valitsususte ajal riigieelarve aasta lõpus kunagi puudujääki ei vajunud, plaaniti seda nominaalse puudujäägiga korduvalt. Näiteks 2015 plaaniti nominaalselt puudujäägiks 0,5% ja 2016. aastal 0,1%. Tänu oluliselt paranenud maksulaekumistele suudeti puudujääki vältida. Tõsi, struktuurselt oli prognoosis vastavalt 0,6- ja 0,8protsendine ülejääk, nagu seadus ette näeb.
Praegust muudatust käsitleb valitsus raamatupidamisreeglite muutusena.
Rahandusminister Sven Sesteri selgitusel näeb kehtiv seadus ette, et kui riigieelarve jääb miinusesse, tuleb see järgnevatel aastatel katta ülejäägiga. Küll aga pole võimalik käituda vastupidi ehk ühe aasta ülejäägiga katta järgmise aasta puudujääki.
Muudatuse taga on soov lisada eelarvesse rohkem paindlikust, mille tõi välja
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Ta tõi näite, et 40 miljonit eurot eesistumisega seotud kulusid tuli nihutada, kuna eesistumine nihkus pool aastat varasemaks. Sellises olukorras on seni tulnud ühel aastal 40 miljonit eurot mujalt kärpida, et tasakaal säilitada. Tulevikus seda teha vaja pole.
Ka olukordi, kus valitsus on kulutusi tõstnud ühelt aastalt teisele, on olnud varem. Näiteks tegi nii Taavi Rõivase valitsus, kui kandis 2016. aasta ressursitasude vähendamise kriisis põlevkivitööstustele ka tagantjärgi 2015. aastasse, mis tähendab muuhulgas, et 2016. aastasse ei tekkinud lisakulusid, mille arvel oleks pidanud teisi tegevusi kärpima.
Jüri Ratase valitsuse plaan on sattunud oodatult nii opositsiooni ehk peamiselt Reformierakonna kui ka Eesti Panga kriitika alla, kelle arvates ei peaks valitsus kulutama üle jõu ning seda eriti pikaajalisest ja süstemaatiliselt.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”