Kaubanduskeskus T1 trügib Tallinna keskpunktiks

T1 kaubanduskeskus, millele konkurendid turul ruumi ei näe, paikneb erinevate ühistranspordiliikide ristumispunktis. Keskuse kõrvale kerkib Rail Balticu terminal, alates sügisest sõidab maa-alusest tunnelist läbi tramm, mis viib kesklinnast otse lennujaama. Lisaks hakkavad keskuse juures peatuma kõik bussiliinid, mis ühendavad Tallinna ülejäänud Eesti suuremate linnadega. Keskuse peaukse ette tuleb uus linnaväljak ja EASi toetusega kerkib vahepeal rahastusega hädas olnud kaubanduskeskuse katusele 45meetrise läbimõõduga vaateratas.

Kaubanduskeskust rajava Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor ütles, et Tallinna bussijaam siiski nende keskuse juurde ei tule, sest see on erakätes ja eraomaniku eest keegi midagi otsustada ei saa. „Tegelikult ei olegi olnud eesmärk kolida siia täiesti nüüd Tallinna bussijaam koos oma suurte parkimisalade ja kõige taolisega. Selle jaoks siin, ma kahtlustan, ei ole lihtsalt ruumi,“ rääkis Remmelkoor.

Küll aga hakkavad keskuse juures peatuma kaugliinibussid. „Sisuliselt on see samas kohas, kust saab minna otse trammi ja rongi peale,“ ütles ta ja lisas, et eelkõige hakkavad seal peatuma Tallinna suunduvad bussid, aga võimalik, et ka Tallinnast väljuvad bussid.

Järgneb intervjuu Allan Remmelkoorega:

Kas ühendus praeguse bussijaamaga ka muutub?

Kui bussijaam jääb sinna, kus ta on, siis lihtsalt Tallinnast välja sõites ei pruugi kõik bussid sõita viadukti alt läbi, vaid sõidavad siit läbi raudtee alt mineva trammitunneli, mis ehitatakse selliselt, et sealt läbi lasta ka bussid. Tehakse sisse väike aasakene, et need eri transpordiliigid siiski kokku viia.

Kas loodate tuua sellega rohkem inimesi kaubanduskeskusesse?

Eesmärk on ikkagi see, et inimestel oleks lihtsam ja mugavam. Sa ei pea kõndima vihmas ja lumes bussi pealt trammi peale, mida praegu tegema peab. Ja tulevikus ka rongi peale. Nende asjade ühte kohta viimine on Tallinna mõistes unikaalne võimalus. Ka Euroopa mastaabis ei tule praegu ette, et ükski pealinn oleks suutnud sel kümnendil viia kõik ühistranspordiliigid füüsiliselt ühte kohta, mis asub veel sisuliselt kesklinna piiril.

Kui suur rahaline abi on teie keskusele EASilt saadav toetus vaateratta ehituseks?

EASi toetus tegelikult määrati Skyparkile, kes ratta meie katusele paigaldab. Selle toetuse suurus oli 1,44 miljonit eurot. See küll ei kata kaugeltki kogu investeeringut, mis vaateratta jaoks vaja läheb, aga ta on siiski minu meelest väga tugev sõnum. Seda objekti peetakse Tallinna ja Eesti jaoks oluliseks, see toob siia täiendavaid turiste. Selle nimel näeme me ju kõik vaeva, et Tallinn muutuks ägedamaks ja kihvtimaks linnaks.

Samal ajal Ülemiste keskus ka laieneb ja sinna ehitatakse ka kino. Kuidas te sellele reageerite?

Praeguste Tallinna kaubanduskeskuste esialgne kontspetsioon ja struktuur loodi ju juba enam kui 15 aastat tagasi. Ülemiste avas uksed 2004. aastal, Rocca al Mare veelgi varem, Kristiine aastal 1999, ja ega läbi laienduste nüüd keskust päris uueks teha kunagi ei õnnestu. Eks Ülemiste tunnetab ju samamoodi, et tänapäeva klientide ootused kaubanduskeskusele on hoopis midagi muud kui see, mis oli 2004. aastal. Ja ka lihtsalt veel 20 või 30 kaupluse lisamine ei muuda seda keskust uueks. Ma arvan, et nende pragune laienemiskava on kindlasti tingitud ka sellest, et nad püüavad lihtsalt olla veelgi tugevamad, veelgi atraktiivsemad, nähes, et nende kõrvale kerkib siiski uue põlvkonna kaubanduskeksus. Nii et selles mõttes ma saan nende soovist ja mõttest aru.

Kas kahele kinole nii lähestikku jagub kliente?

Tegelikult kino kui tööstusharu toimib natuke erinevalt kui klassikaline jaekaubandus. Kui sa oled ostnud endale kolm kleiti, siis võimalik, et sa seda neljandat ei vaja. Kinokülastustega on pisut teine lugu. Kui kinosaale tuleb Tallinna juurde, annab see operaatoritele võimaluse hoida filme kauem, hoida rohkem filme korraga esitluses, tuua rohkem sisse nišifilme. See omakorda jälle laiendab kliendibaasi kinode jaoks. Ma ei näe seda suure traagikana. Küll aga ma ütleks kinooperaatorite enda huvides, et kino vajab samamoodi tugevat kooslust enda ümber, mis seda toetab. Kino rõiva- või elektroonikakaupluste vahel ei leia kindlasti nii palju toetust kui kino, mis on ümbritsetud restoranidest, kohvikutest, pluss mille juures on ka 6000 ruutmeetrit laste- ja noorte tegevus- ja ajaviitekeskust.

Kas teil mõlemal tuleb Apollo kino või on erinevad operaatorid?

Apollo ise on selle idee tegelikult välja öelnud, et ta siis teatud mõtteks kontrolliks seda olukorda natuke paremini, aga ma võin nii palju öelda, et nii Coca Cola Plaza operaator Forum Cinemas kui ka Kosmose kino operaator Cinamon Holding soovivad laieneda, sest nad peavad ju turu nõudlusega kaasas käima. Ma arvan, et kinoturul on järgmistel aastatel ees väga aktiivsed ajad. Meie oleme oma lõplikku otsust veel kujundamas.

Nii et te ei tea veel, kellest saab teie kino operaator?

Ma siinkohal jätan selle küsimuse veel õhku rippuma, aga üsna pea me selle uudisega välja tuleme.

Mis on praegu viimane seis siin nii ehitusega kui üürnike leidmisega?

Kõik on väga hästi graafikus. Poolteist aastat on avamiseni aega ja ma tean omast kogemusest, et see läheb väga ruttu. Läbirääkimised üürnikega on hästi aktiivsed. Eelmise aasta lõpus sõlmitud laenuleping ja avamistähtaeg on ikkagi muutnud seda olukorda, et jaekaupmeestega on keeruline lüüa lepinguid lukku, kui sa ei suuda välja öelda avamistähtaega. See muudab selle projekti hoopis teiseks. Kõik teavad, et me avame, ja läbirääkimised ei käi mitte selle üle, kas teha poodi, vaid mida teha ja milliseid kontseptsioone pakkuda.

Kas nüüd on kasvanud ka see protsent, kui palju üüripinnast on lepingutega kaetud?

Praegu me veel 60% ületanud ei ole. Kuskil sealkandis ta on. Lisaks me oleme  hakanud välja rentima kontoripinda, mida meil siin keskuses natuke on. Meelelahutusvaldkond on meil peaaegu täielikult kaetud. Ma arvan, et meil on paar-kolm toitlustusasutuse pinda, millele me veel otsime mingit põnevat üürnikku.

Kui palju on poode ja muid rentnikke, kes kattuvad Ülemistega?

Eks neid kattuvaid kindlasti ka tuleb. Mõnes mõttes on see ka loogiline, sest ühest küljest meie tarbija küll tahab ja ootab, et tooge midagi uut, aga me ei saa kunagi olla kindlad, et see uus ka kohe väga aktiivselt tarbijaid leiab. Kaubandusplaneeringu kokkupanek peab tasakaalustama vanu tuttavaid ning uut ja põnevat. Õige mitu kauplust võivad kattuda, aga samas mõni kaubamärk, mis avas Ülemistes oma poe viis aastat tagasi, teeb küll isegi sama nime all oleva poe meile, aga see ei ole enam sama pood. Tema formaat on muutunud, tema sisekujundus on muutunud. Teatud kaubamärkide osakaal võib olla muutunud. Nii et tarbija jaoks on ta ikkagi uus kauplus.

Kas tunnete ka võitlust Porto Francoga üürnike pärast?

Porto Francoga mitte niivõrd. Porto Francot ümbritseb praegu siiski suhteline vaikus, sest ehitust ei käi, meediast käib läbi palju vastakat informatsiooni küll vastuoludest naabritega, küll lahtisi otsi seoses rahastusega. See tegelikult tekitab jaekaupmeestele alati teatud ohumärgi ja jällegi, kui sul ei ole rahastus paigas, kui sa ei saa öelda, millal sa avad, siis keegi sinuga tõsiselt ei räägi. Me olime ise teatud mõttes samas olukorras aastaid tagasi ja ma tean seda frustratsiooni, mida arendaja tunneb. Ühest küljest peab näitama välja ja rääkima, et ma kohe-kohe hakkan ehitama ja kohe-kohe avan, aga tegelikult midagi ei toimu. Ja turg on Eestis ja Baltikumis väga väike. Inimesed suhtlevad omavahel, info liigub, sa ei saa ebatõest informatsiooni kaua aega turul levitada. See pilt, mis avaneb inimestele sinu ehitusplatsilt, räägib tegelikult ju kõik.