Keskerakondlik Tallinna linnavõim tegi poliitilise otsuse, et Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ei koli Arsenali keskusesse, mille ühe omanikuna tuli eelmise aasta lõpul varjust välja mõjukas reformierakondlane Rain Rosimannus.
- Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus mullu Arsenali keskuse avamisel. Foto: Raul Mee
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid sõnas, et Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa poliitilise otsuse taga oli
riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni järeldus, mille järgi näis riigiettevõttele kuulunud Arsenali kinnistute müük kahtlane ja kahjustas riigi mainet.
Kui Rosimannuse osalus oleks tulnud avalikuks Rõivase peaministriks oleku ajal, oleks see kindlasti olnud märksa suurem skandaal.
Raimond Kaljulaid,
Põhja-Tallinna linnaosa vanem
Kaljulaid märkis, et selles asjas ei ole ükski fakt eraldi võetuna probleemiks - nii võis Rosimannus olla partnerite ringis, kes erastasid riigile kuuluvaid objekte ajal, kui Riigi Kinnisvara nõukogu esimees oli Taavi Rõivas. „See oleks pidanud aga olema avalik ja kõigile kohe teada. Siis oleks ka avalikkusel olnud võimalik kohe asjaolusid uurida, näiteks küsida müügipakkumiste esitamise lühikeste tähtaegade kohta jne,“ selgitas Kaljulaid.
Samuti ei ole tema arvates lõpuni veenev Rosimannuse põhjendus, et muidu oleks Savisaare linnavalitsus hakanud keskust ahistama.
„Paljud on tähelepanu juhtinud ka sellele, et osalus avalikustati üsna kohe pärast seda, kui Rõivas ei olnud enam peaminister. Kui Rosimannuse osalus oleks tulnud avalikuks Rõivase peaministriks oleku ajal, oleks see kindlasti olnud märksa suurem skandaal,“ arvas Kaljulaid.
Tema sõnul tekitavad paratamatult küsimusi tipptasemel erakondlikud seosed ning osaluse varjus hoidmine.
Rosimannus ei ole lobistamas käinud
Küll kinnitas linnaosa vanem, et Rosimannus ei ole tema juures teinud mingit lobitööd Arsenali keskuse kasuks ning kohtunud on nad sel teemal täpselt ühe korra, enne Äripäeva artikli ilmumist jaanuaris. „Ta tahtis, et ma kuuleksin seda infot tema käest, mitte ajakirjandusest, mis oli väga õige,“ lisas Kaljulaid.
Ühtegi ametlikku otsust Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse kolimiseks Arsenali keskusesse linnavõim teinud ei olnud, kolimine oli alles idee tasandil. Küll oli peetud läbirääkimisi.
Kaljulaidi sõnul on kahju kaotatud ajast ja tööst, mida mitte ainult tema, vaid ka paljud linnaosa juhtkonnas, aga ka Arsenali keskuse juures, on teinud.
„Kuid midagi ei ole teha - ühtegi lepingut ei ole enne olemas, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Arsenali keskus on väga hästi teostatud lahendus, seda juhivad meeldivad ja asjalikud inimesed, kes on korduvalt panustanud ka kohaliku kogukonna murede lahendamisse. Soovin sellele keskusele igal juhul edu ja võin kinnitada, et linn ei ole teinud ega tee keskuse tegevusele loomulikult mingeid takistusi. Samuti linnaosa,“ lausus Kaljulaid.
Arsenali keskuse kodulehe andmetel on neil sel aastal valmimas 3500 m2 kontoripinda.
Kuna linnaosa valitsuse kolimisvajadus ei ole kuhugi kadunud, eriti vajavad uusi ruume sotsiaalhoolekande osakonna töötajad, siis Kaljulaidi sõnul tegeldakse uue lahenduse leidmisega.
- Arsenali keskus, mis rajati endisesse sõjatehasesse. Foto: Raul Mee
Varjatud ärihuvid
Äripäev kirjutas jaanuaris, et Reformierakonna liikmel Rain Rosimannusel olid Arsenali keskuses aastaid varjatud ärihuvid, mis alles hiljuti optsiooni realiseerimisega avalikuks tulid. Rosimannus põhjendas investeeringu vormistamist (väikeosalus 4,65%) optsioonina sellega, et ei soovinud mõjutada Tallinna linnavalitsust projekti hinnates ja sellele lube andes tema erakondlikust taustast.
Rosimannuse investeering oli optsioonina varjatud tema hea tuttava, investeerimispankuri ja kinnisvaraarendaja taustaga Aadu Oja nimele, kes on kaubanduskeskuse omanikfirma Arsenal Center OÜ juht ja üks omanikest. Rosimannus vormistas end Singapuri ettevõtte kaudu keskuse ametlikuks osanikuks alles läinud aasta lõpul.
Rosimannus põhjendas optsiooni sellega, et toona oli Tallinnas võimul linnapeana Edgar Savisaar. "Kogu arendus pidi toimuma täies elujõus Savisaare võimu all olevas Tallinnas ja meil puudus täielik kindlus, et minu erakondlik taust ei saa ettekäändeks linnavõimu erapoolikule suhtumisele, mis võiks kogu arenduse ja teiste projekti investorite huve kahjustada," rääkis Rosimannus Äripäevale.
Pärast Äripäeva loo ilmumist kirjutas Eesti Päevaleht, et 2011. aastal tahtis AS Infortar E-Arsenali kinnistuid osta kahel korral, pakkudes riigifirmale tänases vääringus 5,4 miljonit eurot (84 miljonit krooni, mis oli üle 30 miljoni krooni alghinnast rohkem). Nõukogu käsul tühistati mõlemad müügiprotsessid ja pakkumused lükati põhjendusteta tagasi. „Ju me ei olnud ikka need „õiged võitjad”,” meenutas Infortari juht Ain Hanschmidt kümne aasta taguseid sündmusi.
RKAS pani kunagise sõjatööstuse Arsenal kinnistud müüki 2012. aasta mais. Kolm nädalat kestnud enampakkumisel osales vaid Arsenal Center OÜ, kes ostis kinnistu 1,52 miljoni euroga, mis oli tuhat eurot kallim kui enampakkumise alghind. RKASi nõukogu juhtis tol hetkel Taavi Rõivas.
Seotud lood
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.