Äripäeva uurimus algatas PPAs erakorralise siseauditi

Paraku oli ka kolme aasta eest korraldatud riigihange selgelt korruptiivse taustaga, kus PPA-töötajast hankekomisjoni liige mängis varuosade hulgimüüja ASi Mercantile tollasele müügijuhile kaardid kätte.

PPAs oldi alguses skeptilised

Kohtusime eelmise neljapäeva õhtul politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Tauno Tuisuga, kelle alluvuses on ameti tugiteenistused. Tuisk oli sõidukite varuosade müügi hindade kunstliku tõstmise info suhtes skeptiline. Tema sõnul on see info neile teada ja arvete pistelise kontrollimisega ei ole see kinnitust leidnud.

Kuid pärast kohtumist käivitati PPAs totaalne arvete kontrollimise masinavärk. Kümned ja kümned töötajad analüüsivad tuhandetesse küündivaid viimase kahe ja poole aasta varuosade ostuarveid. Ka terve eelmise nädalavahetuse olid siseauditi ning sisekontrolli osakond rakkes ja paraku leidiski kinnitust Äripäeva info, et osaliselt on PPA lepingupartner, Soome taustaga mootorsõidukite varuosade hulgimüüja Mercantile AS kunstlikult tõstnud arvetel varuosade hinda. Kuid see pole veel kõik. Veelgi suurem kahju paistab PPA-le tekkinud sellest, et Mercantile on paljudel arvetel arvestanud valesti lepingujärgse nõutud 40protsendilise allahindluse. Arvestused on tehtud PPA kahjuks. Kahju suurust PPA veel öelda ei oska.

Korruptiivne algusest peale

Kuid juba 2014. aastal tehtud hange on PPA viimaste aastate üks piinlikumaid vahejuhtumeid. See oli aeg, kus ühiskonnas seaduskuulekat käitumist tagav organisatsioon oli kimpus enda sees toime pandud kuritegudega, mida soodustasid läbipõimunud semusuhted ning selgelt nähtavatele kuritarvitustele reageerimata jätmine. Toona ei tabanud politseiautode endale ja lähikondsetele sahkerdamise ning hangete korraldamisel meelehea võtmise mitte PPA enda sisekontrollisüsteem, vaid selle jama lõpetas alles kapo sekkumine. Kolm PPA töötajat mõisteti 2015. aastal ka süüdi. Kohtuotsuse järel peaks praeguseks teemal justkui joon all olema, kuid siiamaani oli ühe tollase korruptandi aktiivsel osalusel tehtud sõidukite varuosade hankel küljes kõva susserdamise maik, millega PPA nüüd lõpuks aktiivselt tegelema hakkas.

Alustame aga päris algusest. Kui PPA korraldas 2014. aastal maismaasõidukite varuosade ostmiseks ning remondi- ja hooldusteenuse tellimiseks riigihanke, oli üheks oluliseks hindamiskriteeriumiks allahindluse protsent.

Soome Mercantile OY AB Eesti tütarfirma Mercantile AS, kellele kuulub kaubamärk Autoosa, pakkus varuosade ostmise hankeosal parima pakkujana allahindluseks 40 protsenti.

Juba enne hanke väljakuulutamist said aga PPA töötajatest hankekomisjoni liikmed Heigo Kõrge ja Peeter Ploom (hankekomisjoni esimees) Mercantile tollaselt müügidirektorilt juhiseid hangete tehniliste kirjelduste koostamiseks.

Kui hange välja kuulutati, olid kaitsepolitseinikud sättinud oma kõrvad kuulama PPA logistikabüroo Põhja majandustalituse peaspetsialisti Kõrge ning Mercantile müügidirektori Andrus Pärna telefonijuttudele.

Neist selgus, et Kõrge aitas Mercantile esindajat hankedokumentatsiooni täitmisel ning pakkumuste tegemise järel jagas Kõrge pidevalt informatsiooni hanke kulgemise kohta. Loomulikult tegi Mercantile seejärel Kõrgele ka vastuteene, remontides tasu küsimata tema isiklikku Opelit. Remondiraha plaanis Kõrge sokutada Mercantiles remonditavate politseiautode arvetesse. Kaitsepolitseinike sekkumise tõttu jäi see kuritegu katsestaadiumisse.

Kunstlik allahindlus

Kuid sahkerdajate vahelevõtmine ei tühistanud ei hanke tulemusi ega pannud PPAd kaaluma lepingu lõpetamist. Koostööst Mercantilega saabki sel sügisel lepingujärgsed kolm aastat täis.

Äripäeva andmetel oli aga PPA ja Mercantile vaikival kokkuleppel osaliselt mööda vaadatud varuosade hinna 40-protsendilisest allahindluse nõudest. Formaalselt on seda allahindlust arvetel küll näidatud, kuid eelnevalt on varuosade hind kunstlikult kas sama palju või rohkemgi ülespoole tõstetud.

Juba 2015. aasta maikuus teavitas Mercantile esindaja Siim Ojasoo kirjalikult PPAd, et ettevõttel ei ole võimalik vastu tulla originaalvaruosade hankimisel ja transpordil, kui see vastutulek tähendab ettevõttele 40protsendilise allahindluse tegemist soovituslikust originaalvaruosa jaehinnast. Ehk Mercantile peaks neid varuosasid siis PPA-le müüma tunduvalt odavamalt, kui neid ise sisse ostab.

„Selleks, et näidata lepingus nõutavat allahindlust –40%, peaksime OE (originaalvaruosade – toim) toodete hinda algul suurendama ning sealt siis –40% mahaarvestuse tegema,“ kirjutas Ojasoo kaks aastat tagasi.

Äripäeva käsutuses on ainuüksi sellest aastast näiteid kümnetest ja kümnetest varuosadest, mille puhul on nii ka talitatud.

PPA esialgsel kinnitusel oli kõik korras

PPA peadirektori asetäitja Tauno Tuisk sõnas esimesel kohtumisel, et hindade tõstmise asi on neil läbi analüüsitud ning ebamõistlikult kõrgeid hindasid ei ole tuvastatud. Tema kinnitusel on seda allahindluse lugu kontrollinud PPA sisekontrollibüroo ning ka prokuratuur ei algatanud kriminaalasja.

Äripäeva käsutuses olevast prokuratuuri teatest selgub, et kaaluti ka karistusseadustiku § 209 sätestatud teo toimepanemist, kuid see eeldab ebaõigete andmete esitamisega kaasnevasse eksitusse viimist ja varalise kahju olemasolu. „Kuivõrd olemasolevate andmete alusel toimub tingimuste kunstlik täitmine PPA nõusolekul, siis puudub alus sedastada eksitusse viimist,“ leidis prokuratuur. Lisaks märgiti teates, et kuna mõlemad hankelepingu osapooled on jõudnud arusaamale, et soodustuse tegemise tingimust ei ole võimalik tegelikkuses täita, siis ei ole võimalik kahjuna käsitleda saamata jäänud 40protsendilist soodustust.

Ka viitas prokuratuur, et nende probleemide valguses väärib kaalumist hankelepingu jätkamise põhjendatus.

Erakorraline siseaudit

Pärast kolmandiku arvete kontrollimist välja kumanud muster muutis ka PPA juhtkonna suhtumist teemasse. Nüüd kinnitas Tuisk, et info lepingupartneri hinnaprobleemist ei liikunud PPA juhtkonnani ning allpool on vaikimisi võetud vastu otsuseid, mida ei tohtinud teha.

Praeguseks on lahkumisavalduse pidanud lauale panema PPA tehnika- ja varustustalituse juhataja ja Mercantile lepingu ostujuhi rollis olnud töötaja. Tuisk märkis, et sisekontrollibüroo selgitab välja täpsed asjaolud ja vastutajate ringi ning edasised otsused tulevad sellest lähtuvalt.

„Kindlasti vaatame üle selle kaasuse valguses ka teiste kaubagruppide hankelepingud ja nende täitmise korrektsuse. Siseauditi büroo on algatanud PPA ostutegevuse kontrollimiseks erakorralise siseauditi, mille raames auditeerime PPA ostutegevust palju laiemalt,“ lisas Tuisk.

Tuisk: Vabandan siiralt

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk tunnistas, et tal on lepingu süstemaatilise rikkumise pärast piinlik ning ta vabandab siiralt. Praeguseks on PPA algatanud ameti kogu ostutegevuse ülekontrollimiseks erakorralise siseauditi.

Järgneb kirjalik intervjuu Tuisuga.

Olite meie eelmise neljapäeva kohtumisel veidi skeptiline, kui palusin selgitada, miks PPA aktsepteerib lepingupartneri poolt arvetel kunstlikult varuosade hinna tõstmist. Miks otsustasite pärast kohtumist ikkagi algatada ostuarvete lauskontrolli?

PPA sisekontroll oli selle lepingu täitmist mitu korda pisteliselt kontrollinud, kuid lepingu rikkumise muster välja ei joonistunud. Tuleb tunnistada, et kohtutoimiku materjalidega, millele tuginedes Äripäev põhjendatud küsimused esitas, PPA tutvunud ei olnud. Kuidas sai juhtuda, et meie partnerasutustest vajalik info õigel ajal PPAsse ei jõudnud, vajab eraldi läbiarutamist. Kui on tekkinud teadmiste lünk, tuleb seda täita. Tekkinud kahtluste kontrollimiseks otsustasin võtta kogu lepingu kehtivusperioodi arved ja need rida realt kõik üle kontrollida. Kontrollmenetluseks kutsusin erakorraliselt kokku staabi, kuhu kaasasin sisekontrolli ja siseauditi teenistujad ning alustasime 5. mail tegevustega. Töötasime ööpäev läbi ja pühapäeva, 7. mai õhtuks oli meil üle kontrollitud ligikaudu 3000 arverida 12 500st.

See pilt, mis meile paistma hakkas, oli väga murettekitav. Kinnitust leidis tõsiasi, et osa varuosade sisseostmisel on müügiarvel algset jaemüügihinda tõstetud ja alles seejärel on maha lahutatud lepingus kokkulepitud allahindlusmäär. Selliseid juhtumeid avastasime ligikaudu kolmekümnel juhul ülekontrollitud arveridadest. Lisaks sellele tuvastasime, et umbes kahesajal korral on arvel määratud allahindlusmäär oluliselt väiksem, kui lepingus kokku on lepitud. Selline teguviis on vastuolus kehtiva hankelepinguga.

Mul on lepingu süstemaatilise rikkumise pärast tõesti piinlik ja ma siiralt vabandan. See ei ole kindlasti toimunud PPA juhtkonna kaasteadmisel, kuni möödunud nädalani olin veendumusel, et meile tarnitakse varuosasid ootuspäraselt vastavalt lepingule. Meie lepingupartner on küll paraku teadlikult lepingutingimusi rikkunud. Tänu Äripäeva uurivale tegevusele ja uute kahtluste kirjeldamisele saime jälile rikkumisele, mida oleme asunud nüüd lahendama.

Kui palju olete praeguseks jõudnud arveid läbi kontrollida ja millised probleemid on selgunud?

Kui pühapäeva õhtuks olime jõudnud üle kontrollida ligi 25 protsenti arvete ja arveridade mahust, siis tänaseks oleme jõudnud umbes poole peale. Planeerime selle nädala lõpuks kontrollimisega lõpule jõuda ja seejärel saame teha juba täpsemad järeldused. Hetkel saan öelda vahekokkuvõttena seda, et suurusjärgus 90 protsendi ostutehingute puhul oleme saanud varuosad sisse osta alla keskmist turuhinda. Probleeme on suurusjärgus 10 protsendi ostutehingutega. Peamiselt avalduvad need probleemid just selles, et osal juhtudel on jaemüügihinda enne allahindluse määramist kunstlikult kergitatud ja osal juhtudel ei ole me saanud sellist allahindlust, nagu leping sätestab. Kui suur on rahaline võimalik kahju, selgub pärast seda, kui kõik arved on jõutud üle kontrollida.

Kuidas selline asi on saanud juba aastaid toimuda?

Me peame oma kontrollsüsteemid üle vaatama ja neid tõhustama. Peame õppima ja õpimegi sellistest kaasustest. Minu jaoks on selles juhtumis realiseerinud üks konkreetne risk – personalirisk. Jah, me kindlasti vaatame üle nii oma sisemised regulatsioonid ja korrad, samuti järelevalvemeetmed, tõhustame neid, kuid tänases olukorras ja ka tulevikus tuleb vähemalt sama palju tähelepanu pöörata sellele, kes meil töötavad, millised on meie inimeste hoiakud ja väärtushinnangud. Kõik PPAs töötavad inimesed on osalised turvalisuse loomisel, mitte ainult patrullpolitseinikud tänavatel, vaid ka logistikud ja ka kõik teised tugiteenuste pakkujad. Kitsalt ainult oma töölõigu tegemisest ei piisa, me peame oma töös järgima PPAs kehtivaid väärtusi, olles aus, avatud, inimlik ja tegutsedes targalt. Kui need väärtused inimesele olulised ei ole, siis ei saa seda tööd teha.

Miks PPA sisekontroll ei jõudnud sellele skeemile jälile, kuigi vihjeid selle kohta anti korduvalt ka PPAs sees?

Korduvad pistelised kontrollid ei viidanud mustrile seetõttu, et valdav osa seni kontrollitud arvetest, 90 protsenti, vastab lepingule. Mittevastavusi oleme praeguseks tuvastanud 10 protsendi ostutehingute puhul. Jaemüügi hinna näilik paisutamine on esinenud seni ainult ühe protsendi tehingute puhul ja seetõttu jäi see ka avastamata. Pistelised kontrollid näitasid, et osal juhtudel on PPA ostnud varuosasid tõepoolest veidi üle turuhinna, aga osal juhtudel ka selgelt alla turuhinna. Sellest tegime ekslikuks osutunud järelduse, et vihjetel ei pruugi olla alust. Tänu Äripäeva kriitilistele küsimustele otsustasime teha aga nn lauskontrolli ja muster joonistus välja alles nüüd.

Kui suur võib olla hinnanguliselt PPA-le tekitatud kahju ja kuidas ning kas see nõutakse ka sisse? Kellelt?

Arvete ja arveridade ülekontrollimine on alles poole peal ja täna on tekitatud kahju suurust vara hinnata. Aga selge on see, et teatud juhtudel oleksid pidanud varuosade lõpphind ehk soodushind olema PPA jaoks madalam võrreldes sellega, mis me tegelikult maksime. Lõppkahju puhul me ei räägi sadadest tuhandetest eurodest, pigem jääb suurusjärk tuhandetesse eurodesse. Teeme kontrolltegevused lõpuni ära ja siis liidame summad kokku. Kahju sissenõudmisel on kindel kavatsus istuda lepingupartneriga ühise laua taha ja need olukorrad koos üle vaadata. Ma ei välista seda, et osa kahjust tuleb nõuda lepingupartnerit ja osa kahju PPA teenistujatelt, kes sellise skeemiga kaasa läksid.

Kas keegi on võtnud toimunu eest juba ka vastutuse?

Tekkinud olukorras esitas 5. mail lahkumisavalduse PPA tehnika- ja varustustalituse juhataja. Rahuldasin lahkumisavalduse. Täna (eile – toim) esitas lahkumisavalduse selle lepingu puhul ostujuhi rollis olnud töötaja. Sisekontrollibüroo selgitab välja täpsed asjaolud ja vastutajate ringi ja edasised otsused tulevad sellest lähtuvalt.

Millised järeldused olete sellest asjast teinud ning kas võtate ette ka teiste lepingupartnerite arved?

Politsei enda asjaajamine peab olema korras ja läbipaistev. Probleemidest oleme püüdnud alati õppida ja sellest lähtuvalt ka praktikaid muuta. Me arendame edasi ja tõhustame erinevaid ennetavaid tegevusi ja mitte ainult varuosade teemal. Näiteks sai meil äsja valmis www.politsei.ee kodulehel uus rubriik, kus me hakkame edaspidi avaldama teateid, millal ja milliseid liisingusõidukite liisingulepingud on lähitulevikus lõppemas. Teeme seda selleks, et kõigil inimestel oleks soovi korral võimalus minna automüüja juurde ja uurida, mis tingimustel saaks neid autosid osta. Paljude riigiasutuste ja mis seal salata, ka PPA puhul on olnud probleemiks, et asutuse enda töötajad on saanud soetada autosid liisinguperioodi lõppedes n-ö soodustingimustel. See ei ole korrektne. Nüüdsest avaldame me www.politsei.ee kodulehel lõppevate liisingusõidukite nimekirjad ja kel huvi, siis palun otse automüüjatega suhelda.

Ka kõnealuse varuosade kaasuse kasutame me ära PPA-sisese õppematerjalina. Me ei peida pead liiva alla ja vaatame tõele näkku. Räägime selle juhtumi üksikasjad PPAs detailideni lahti. Kindlasti vaatame üle ka teiste kaubagruppide hankelepingud ja nende täitmise korrektsuse. Siseauditi büroo on algatanud PPA ostutegevuse ülekontrollimiseks erakorralise siseauditi, mille raames auditeerime PPA ostutegevust palju laiemalt.

Mercantile: See pole teema, mida peaks kommenteerima

AS Mercantile töötaja, Autoasi arendusjuht Siim Ojasoo, kes kahe aasta eest kirjeldas PPA-le probleemi teatud varuosade puhul allahindluse näitamisega, ei soovinud kommenteerida, kas ja kuidas asi lahenes.

Järgneb intervjuu Ojasooga.

Kas probleem allahindlustega sai PPA poolt lahendatud?

Ma leian, et see ei ole teema, mida peaks kommenteerima.

Miks see teema ei ole?

Ma ei soovi sellel teemal kommentaare anda.

Kas ettevõte ei soovi või teie ei soovi?

Ettevõte ei soovi sellel teemal kommentaare anda. See leping on meie ja politsei- ja piirivalveameti vaheline leping.

Te olete selle probleemiga ju nende poole pöördunud?

Jah, see probleem on saanud lahenduse ja …

Millise lahenduse?

Lepingut täidetakse vastavalt lepingutingimustele. See on selle asja lahendus.

Aga oma kirjas ütlete, et peate hinda tõstma eelnevalt ja siis näitama 40protsendilist allahindlust. Kas see oligi see lahendus?

Lepingut on täidetud vastavalt lepingutingimustele. Kogu kommentaar.

Väga kahju, et te sisuliselt ei soovi kommenteerida?

No aga see ongi sisuline vastus. Me täidame lepingut vastavalt lepingutingimustele.

Ehk te ei ole eelnevalt hinda tõstnud?

Ei, miks me peame hinda tõstma?

Kirjas te viitate, et olete sunnitud hinda tõstma, sest muidu saaksite kahjumit?

Ma ütlen endiselt, et me täidame lepingut vastavalt lepingutingimustele.

Ehk te saate originaalvaruosade müügilt kahjumit…(katkestab)

Ja minu sõnu ei või te kommentaaris kasutada. Kogu muusika.

Äripäev pöördus kommentaaripalvega ka Mercantile ASi juhatuse liikme Maris Pariku poole, kes lubas eilse päeva jooksul küsimustele vastata, kuid lehe trükkimineku ajaks ei olnud vastuseid tulnud.