Prisma turvajuht: varas võib olla ükskõik kes

Nagu iga osakonnajuht seisab aeg-ajalt väljakutsete ees, oli ka Aljohhinal vaja leida lahendus ning vajalikud muudatused parimal ja efektiivseimal moel ellu viia.

Kogemusfestivalieelses intervjuus juhib Aljohhina tähelepanu sisevalvetöötajate rollile tuleohutuse ja turvalisuse tagamisel ning lisab, et vargaid on kõikidest sotsiaalgruppidest. 

Kuidas te sattusite turvavaldkonda?

See oli ammu ja mind kui noort inimest huvitas see action. Alustasin 1990ndate lõpus ja olukord oli palju keerulisem. Hiljem hakkasin õppima ja uurima, millised tehnilisi süsteeme kasutatakse ning üha rohkem liikus huvi taktikaliste lahenduste poole ja kuidas tööd standardiseerida. Ülikooli lõpetasin insenerina, kuid minu haridus aitab mind minu töös.

Kuidas võrdlete Prisma turvalisust teiste suurpoodidega?

Peaaegu kõik jaekaubandusettevõtted kasutavad sarnaseid turvameetmeid ja taktikaid. Siin me ei erine teistest kuigi palju. Mõni nüanss on teistsugune, kuid üldiselt on kõik süsteemid ja põhimõtted siiski samad. Klientide turvalisuse tagamine on kõige olulisem. Prismas on sisevalve osakond ja meie enda inimesed teevad tööd, mis teistes ettevõtetes ostetakse sisse teenusepakkujatelt.

Kuidas olete vähendanud kauplustes varguste hulka?

See toimub tänu sellele, et meil on kindel meeskond, voolavust ei ole ja inimesed on samaks jäänud. See on väga oluline, kui töötaja tunneb väga hästi oma objekti, teeb kogu aeg sama tööd, siis seda efektiivsem see inimene oma töös on.

Kes on kõige suuremad vargad?

Puudub kindel vanusegrupp või selge profiil, sest kõikidest sotsiaalgruppidest on vargaid, kes soovivad tasuta asju saada ning lisaks on professionaalsed vargad, kes vargusi planeerivad ja tegutsevad kas üksi või grupiga. See on nende jaoks töö ja need vargad teenivad just varguste pealt. Meie jaoks on nemad kõige olulisemad, kõik meie töö on seotud sellega, et saada kätte professionaalsed vargad.

Kuidas te professionaalseid vargaid kätte saate?

Kogemus on näidanud, milliseid meetodeid nemad kasutavad  ja sellele vastavalt on ka meie turvameetmed ning kauba väljapanekud kauplustes. Tänu sellele, et Eesti on väga väike, tunnevad turvatöötajad juba selliseid tegijaid ja väga hästi on organiseeritud informatsiooni vahetamine turvafirmade ja jaekaubanduskettide vahel. Juhul kui kuskil on uus varguse viis, siis infot jagatakse väga kiiresti. Siin ei ole omavahel konkurentsi, sest teeme tööd, mis on üldise eesmärgiga. Tänu sellele avastame neid vargusi kergemini, sest varaste jaoks on kõige ohtlikum olla tuntud.

Kui palju avastate, et teie enda töötajad varastavad?

Vahest juhtub ka seda, kuid mitte väga tihti. See õigusrikkumine, mis toimub enda töötajate seas, sõltub väga palju sellest, kui hästi on tehtud tööle asumise koolitus, kui hästi tutvustasime seda, kuidas töötab meie turvateenistus. Juhul kui inimene ei tea turvameetmeid ja ta pole aus, siis on suurem tõenäosus, et ta üritab midagi taskusse poetada, selle asemel et toode poeletile välja panna.

Mis on kõige populaarsemad tooted, mida varastatakse?

Igal pool need tooted samad – kõik need tooted, mida on võimalik kiiresti edasi müüa, nagu alkohol, kosmeetika, kallid toiduained, firmariided.

Kuidas on varguste hulk muutunud selle aja jooksul, mil olete turvavaldkonnas olnud?

See on muutunud vastavalt sellele, kuidas on riigis seadused muutunud. Pahvatuslik varguste arvu kasv oli aastal 2007, kui karistusseadustikku muudeti ja korduvad vargused ei olnud nii karmilt karistatavad. Vargus ei läinud kriminaalmenetluse alla ja seetõttu varguste arv tõusis. Vargad arvutasid välja vaid summa, millest üle ei tohtinud minna ja varastati nii tihti kui võimalik, sest nad said vaid rahalise trahvi. Olukord stabiliseerus 2008. aastal, kui seaduses tehti muudatus, et igasugune süstemaatiline vargus loeti kuriteoks ja kohus võis süüdlast karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vanglakaristusega.

Kuidas iseteeninduskassad aitavad vähendada varastamist?

See on uus tehnoloogia ja see pigem aitab varastamist leida. Enne nende kasutuselevõttu tegime analüüsisi, milliseid pettusi võib teha ja võimalike pettuste arv ei ole nii suur. Tehnika võib loomulikult petta, kuid kaal ja arvuti on ühendatud ning jälgitakse, et toode ja kaal läheks kokku. Kui soovitakse midagi varastada, siis meie personal astub vahele.

Teie vastutusalas on ka tuleohutus. Milline on kõige ohtlikum olukord, millega olete pidanud kokku puutuma?

2009. aastal toimus Mustika keskuses tulekahju, mis oli üks suurematest Eesti ajaloos. Kustutamisele kaasati kõik Harjumaa päästekomandod. See juhtum näitas, et kõik hoone süsteemid peavad olema korras. Tulekahju algas kell 6 hommikul ja viimane tulekolle kustutati õhtul kella 19 paiku. Vaatamata sellele, et Mustika keskus oli osaliselt lagunenud, Prisma ruumid tules kannatada ei saanud.

Kõik meie süsteemid töötasid suurepäraselt tänu sellele, et olime investeerinud ning paigaldanud endale ventilatsiooni-, elektri- ja tulekustutussüsteemid. See kogemus oli kõige olulisem ja õpetlikum mu töös ning näitas, kuidas suhelda päästeametiga ja korraldada samal ajal ka juhatuse ning ostu-müügiosakonna tööd. Praktiliselt järgmisel päeval saime tööd alustada juba uuel kontoripinnal.

Kuidas saate häid töötajaid enda osakonda?

On keeruline. Praegu on tööjõuga probleemid nagunii kõikides valdkondades ja teeninduses on eriti raske. Meil läheb väga palju aega, et leida sobiv inimene, kuid üritame motiveerida mitte vaid palgaga. Pakume ka arenguperspektiive, et töökuulutustele reageeriksid inimesed, kel on nii oskused, kogemus kui ka tahtmine tööd teha.