EL kergitas euroala majandusprognoosi

Komisjon tõstis euroala majanduskasvu prognoosi veebruaris oodatud 1,6 protsendilt tänavu 1,7%-le. Tuleval aastal oodatakse 1,8% suurust kasvu. Riskid majanduskasvu väljavaadetele on rohkem tasakaalu läinud, kuid on ikka veel kaldus pigem kehvema tulemuse poole.

Seda, et riskid on rohkem tasakaalu läinud, on väljendanud oma hinnangutes ka Euroopa Keskpank, mis täna euroala rahapoliitikat arutab. Komisjoni raport toetab ent ka Euroopa Keskpanga seda hinnangut, et stiimulit majandusele oleks praegu liiga vara vähendama hakata. Komisjon kärpis euroala inflatsiooniprognoosi – aastal 2018 oleks inflatsioonitempo alles 1,3%, mis on kaugel Euroopa Keskpanga sihist veidi allpool 2% taset.

Euroopa Komisjon avaldas oma värske prognoosi mõni päev pärast Emmanuel Macroni võitu Prantsusmaa presidendivalimistel. Euroopameelse ja liberaalse Macroni võit paremäärmusliku kandidaadi ees maandas tõsise sisepoliitilise riski. Peamised välised riskid johtuvad USA uue presidendi Donald Trumpi kaubanduspoliitikast, Brexiti kõneluste kulgemisest ja Hiina majanduse käekäigust.

Töötuse määra prognoosib Euroopa Komisjon tänavu 9,4% ja tuleval aastal 8,9%.

Euroala inflatsiooni prognoosi kärpis Euroopa Komisjon varasemalt 1,7 protsendilt sel aastal 1,6%-le ja tuleval aastal varem oodatud 1,4 protsendilt 1,3%-le. Hinnatõusu veab peamiselt kütuse hind.

Euroopa Keskpangas arutatakse, kas ja kuidas hakata signaliseerima stiimuli lõpetamist. Eile Hollandi parlamendis saadikutega kohtunud Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles, et esialgu peavad stiimulid veel paika jääma.

„Algselt habras majanduse toibumine on kindlustunud ja muutunud laiapõhjaliseks tõusuks,“ ütles Draghi. „Sellest hoolimata on veel liiga vara edu kuulutada,“ vahendas Bloomberg.

Viies aasta toibumist

Euroopa majandus on kasvamas viiendat aastat, positiivne majanduskasv on jõudnud lõpuks kõikidesse ELi riikidesse.

Kiireima majanduskasvuga on euroala riikidest tänavu Malta, Luksemburg ja Iirimaa, kus SKP kasvu prognoositakse 4% või rohkem. Suurimale majandusruumile Saksamaale prognoositakse tänavu 1,6%, Prantsusmaale 1,4% ja Itaaliale 0,9% majanduskasvu.

Soome majandus kasvab prognoosi järgi tänavu 1,3% ja tuleval aastal 1,7%, Rootsi majandus vastavalt 2,6% ja 2,2%. Balti riikidest on Eesti nii sel kui ka tuleval aastal kõige aeglasema majanduskasvu tempoga. Läti SKP kasvab sel ja tuleval aastal 3,2% ja 3,5% ning Leedu majandus vastavalt 2,9% ja 3,1%.

Euroala riikide võlakoormus kahaneb prognoosi järgi läinud aasta keskmiselt 91,3%-lt tulevaks aastaks 89%-le SKPst.