Valitsus algatas täna riigi eriplaneeringu koostamise metsatöösturite Tartu lähistele plaanitava puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

- Est-For Investi juhid Margus Kohava (vasakul) ja Aadu Polli tutvustamas investeeringuplaani. Foto: Andras Kralla
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida planeeritavale Est-For Investi puidurafineerimistehasele sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe läheduses ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt, hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Est-For Investi tehase ehitamise maksumus on 800 miljonit kuni 1 miljard eurot. Ettevõtte taga on tuntud Eesti metsandusärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. Ettevõtte tuumikinvestorid on endised Sylvesteri omanikud, kes nüüd veavad ettevõtteid, nagu Combiwood ja Kaamos Group, aga ka konkureerivad metsatöösturid, näiteks ASist Lemeks.
Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles valitsuse pressikonverentsil, et nii mahuka investeeringu puhul on vajalik algatada riigi eriplaneering. „Sellise suure objekti rajamine on meie kõigi huvides, sest aitab edendada Eesti puidutööstussektorit, mis on üks meie majanduse veduritest. Lisaks aitab tehas tuua Eestisse innovatiivset tehnoloogiat, rohkem lisandväärtust puidusektorile ja kindlasti täiendavaid töökohti,“ sõnas Korb.
Eriplaneeringu teeb rahandusministeerium, kes leiab planeeringu koostaja ja tellib kõik vajalikud uuringud ning analüüsid. Riigi eriplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat.
Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli ütles, et ettevõtjad plaanivad rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks teha rohkem uuringuid, kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb. „Juba selle aasta alguses hindas uuringukeskus CentAR tehase sotsiaal-majanduslikku mõju, lisaks plaanime tellida uuringu optimaalse puidukasutuse ja toormeressursi kättesaadavusest Eestis ja Lätis ning süsiniku ringluse mõju uuringu ehk selgitada, kuidas tehas aitab täita Pariisi kliimakokkuleppega Eestile võetud kohustusi.“
Aadu Polli lisas, et tehase rajamise aruteludele kaasatakse kohalikke elanikke ja omavalitsusi, et inimesed saaksid juba protsessi käigus kaasa mõelda ja küsimusi esitada. Tekkivatele küsimustele aitavad vastata Eesti ülikoolide ja teadusasutuste eksperdid, rakendusuuringute tegemisel on abiks kolme avalik-õigusliku ülikooli eestvedamisel loodud Est-Fori akadeemiline nõukoda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.