Keskerakondlaste kontrollitav Harjumaa ühistranspordikeskus sõlmis mõjuka erakonnakaaslasest Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu osalusega bussivedajaga ATKO Liinid leppetrahvide osas kompromissi, eelnevalt oli ühistranspordikeskuse tegevdirektor otsustanud ka 75 protsendi võrra vähendada piletimüügirikkumiste trahvimäära.
- Bussivedaja ATKO Liinid bussid Foto: Andras Kralla
infopank
Vaata ka Infopangast:
Eelmise aasta sügisel oli õhus Harjumaa läänesuuna maakonnaliinide teenindamise lepingu lõpetamine OÜ-ga ATKO Liinid, peamiseks põhjuseks mullu ligi 250ni küündinud lepingurikkumiste arv. Peamised rikkumised olid seotud piletimüügiga, aga oli ka üks alkoholijoobes bussijuhtimine ning bussijuhtide töö- ja puhkeajaga seotud rikkumised.
MTÜ Harjumaa ühistranspordikeskuse ja ATKO Liinide vahel 2012. a sõlmitud sõitjateveo lepingu järgi on iga sellise raskema rikkumise eest vedajale ette nähtud 1500 eurot trahvi. Raskeks rikkumiseks on ühistranspordikeskuse keskerakondlasest tegevdirektori Vello Jõgisoo kinnitusel ka piletimüügirikkumised, kus bussijuht pistab piletiraha endale taskusse.
Leppetrahv ei saa olla rikastumise allikas
ATKO Liinid lepingulise esindaja Lextali vandeadvokaadi Oliver Nääsi kommentaar:
„Kompromiss oli kantud kaalutlusest tegeleda põhitegevusega ja kulutada vähem ressurssi kohtuvaidlustele. Kuna pooled vaidlesid ka järelevalvekaamerate kasutamise õiguspärasuse üle, oleks täiemahuline protsess kujunenud pikaajaliseks.
Lepingu kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 40 eurot iga piletita reisija kohta, mistõttu on ATKO olnud kogu aeg seisukohal, et leppetrahvinõudeid on esitatud suuremas määras kui leping võimaldab. Lisaks tuleb arvestada, et ühe rikkumisega tekkiv kahju oli vahemikus 1-3 eurot ning sellele korrespondeeruv mitusada korda suurem leppetrahv ühe rikkumise kohta on selgelt ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Leppetrahv ei saa olla rikastumise allikas.“
Lepingu järgi olekski OÜ-l ATKO Liinid terendanud kokku enam kui 200 000 euro suurused leppetrahvid.
Liiga kõrge leppetrahv
Siin sekkus aga Jõgisoo. „Leidsin, et 1500 eurot piletimüügirikkumise eest on teiste rikkumistega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge määr. Arutasime seda ka ühistranspordikeskuse juhatuses ning me vähendasime trahvimäära 25 protsendini,“ rääkis Jõgisoo. Tema sõnul ei ole selle kohta kirjalikku otsust tehtud, kuid sama praktikat kasutatakse ka teiste vedajate puhul.
Seega pidas ühistranspordikeskus ATKO Liinidele tehtud hoiatusega lepingu rikkumiste eest ettevõttele makstavast toetussummast eelmisel aastal kinni pea 49 000 eurot.
ATKO Liinid esitas aga Harju maakohtusse ühistranspordikeskuse vastu hagi ligi 41 000 euro suuruse võla ja viivise nõudega. Aprilli lõpul kinnitas maakohus poolte vahel sõlmitud kohtuvälise kompromissi, mille järgi kohustus ühistranspordikeskus tasuma bussivedajale 23 000 eurot. Ülejäänud 18 000 eurot jäigi siis vaidluse all olnud rikkumiste eest leppetrahvideks.
Jõgisoo sõnul läksid nad kompromissile, kuna vedaja arvates oli üle-eelmisel aastal bussidesse paigaldatud järelevalvekaamerate kasutamise õiguspärasus küsitav. Juba 2012. a sõlmitud lepingus pole kaameratest sõnagi, kuigi vedajate esindajad on hiljem andnud allkirja kaamerate paigaldamiseks. Kaamerate lepingusse lisamine oleks aga Jõgisoo sõnul lepingutingimuste oluline muudatus. Seni polnudki kaameratega muret, kuni eelmisel aastal tuvastati tänu neile massilised piletimüügirikkumised.
Vaidluse all oli ka küsimus, kui suur on lepingu järgi vedaja vastutus piletita sõidu eest. „Lepingu kohaselt on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 40 eurot iga piletita reisija kohta, mistõttu on ATKO olnud kogu aeg seisukohal, et leppetrahvinõudeid on esitatud suuremas määras kui leping võimaldab,“ kommenteeris ATKO Liinid lepinguline esindaja Lextali vandeadvokaat Oliver Nääs.
Jõgisoo ütles aga, et ühistranspordikeskus tõlgendab seda 40eurost trahvi piletita reisija trahvina ning vedajale rakendub leppetrahviks 25 protsenti 1500 eurost, mis on 375 eurot.
Lepingut ei lõpetatud
Kuigi maanteeamet soovitas mullu rikkumiste jätkumisel kaaluda ATKO Liinidega läänesuuna lepingu lõpetamist, siis ühistranspordikeskuse juhatuses otsustasid kõik seitse toona kohalolnut üksmeelselt, et lepingut ei lõpetata.
Harjumaa ühistranspordikeskusel on kaheksa juhatuse liiget, neist viis Sarapuu parteikaaslased Keskerakonnast ning nendest omakorda neli saavad palka Tallinna linna struktuuridest. Taavi Aas on Tallinna linnapea kohusetäitja, Jaanus Mutli töötab Tallinna ettevõtlusametis osakonna juhatajana ning istub koos Sarapuuga Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogus, Enno Tamm on Tallinna Linnatranspordi ASi juhataja ning Tallinna linnavolikogu liige, Andres Harjo juhib Tallinna transpordiametit. Viies keskerakondlane ühistranspordikeskuse juhatuses on Paldiski linnavolikogu esimees Kaupo Kallas.
Varem pikalt Reformierakonda kuulunud ning Harjumaa ühistranspordikeskuse tegevdirektori ametikohale asumise järel Keskerakonda astunud Jõgisoo kinnitas, et kuigi ATKO poolt oli neile päris suur surve, siis Sarapuuga ta sel teemal suhelnud ei ole ja ka parteiliini pidi ei ole ta kuidagi mõjutatav. Trahvimäärade vähendamine oli Jõgisoo enda otsus - pärast tema suhtlemist Paide ja Pärnu ühistranspordikeskustega selgus, et neil on piletimüügirikkumiste eest karistus oluliselt väiksem.
Sarapuu oli ATKO Liinid nõukogu liige kuni selle aasta märtsini, mil tema asemele tuli nõukogusse nimekaimust poeg. Abilinnapea Sarapuu on ATKO Liinide üks omanikest läbi ASi ATKO Grupp. Ettevõtet juhib Sarapuu väimees Margo Tomingas.
Jõgisoo märkis ka, et ATKO Liinid on praeguseks läänesuuna lepingu täitmist tugevalt parandanud. Nii ei ole viimastel kuudel tuvastatud ühtegi lepingurikkumist ning sel aastal on neilt leppetrahvidena kinni peetud kokku 1125 eurot.
ATKO Liinid teenindab lisaks ka Harjumaa idasuuna maakonnaliine ning selle lepingu täitmisega ei ole suuri probleeme olnud.
PANE TÄHELE
Harjumaa ühistranspordikeskus
Harju maavalitsus on volitanud halduslepingu alusel ühistranspordi (bussiliiklus) korraldamise Harju maakonnas ja ühistranspordiseaduse §14ga pandud ülesannete täitmise mittetulundusühingule Harjumaa ühistranspordikeskus.
MTÜ Harjumaa ühistranspordikeskus tegeleb ühistranspordi korraldamisega Harju maakonnas 2005. aastast. Keskuse asutajateks on 25 Harju maakonna omavalitsust ja riigi esindajana Harju maavalitsus.
Harjumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liikmed on Taavi Aas, Andres Harjo, Kaupo Kallas, Leevi Leaver, Jaanus Mutli, Rein Riga, Enno Tamm ja Andrus Umboja.
Tegevdirektor on Vello Jõgisoo.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.