• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,59%5 854,64
  • DOW 30−0,84%43 381,29
  • Nasdaq −2,61%18 608,06
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,42
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,59%5 854,64
  • DOW 30−0,84%43 381,29
  • Nasdaq −2,61%18 608,06
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,42
  • 05.06.17, 13:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äripäev seljatas kohtus netikiusaja

Jõustus kohtuotsus vaidluses, kus Äripäeva ajakirjanikule anonüümses kommentaariumis hädatappu soovinud ja hulga muid isiklikult solvavaid kommentaare jätnud Jaanika Korka (43), kes tema isiku ja tegevuse avalikustanud Äripäeva hages, kaotas ja peab kandma ka suure osa Äripäeva kohtukuludest.
Anonüümsete solvangute autor hages pärast tema isiku avaldamist Äripäeva, aga jäi kohtusaagas kaotajaks.
  • Anonüümsete solvangute autor hages pärast tema isiku avaldamist Äripäeva, aga jäi kohtusaagas kaotajaks. Foto: Äripäev
Tegemist on pikaleveninud vaidlusega, mis algas pärast Äripäeva 2011. aasta oktoobris ilmunud artiklit „Kui sõnavabadus muutub süljekausiks“ ning veebis ilmunud videot „Veebiterror tuleb avalikuks“. Artiklid kajastasid Äripäeva teekonda roppkommentaatorite paljastamisel ja tutvustasid kõige räigemate kommentaaride autoreid. Otsustasime toona mõne anonüümse kommentaatori avalikustada, kuna toimetuse taluvuse piir sai ületatud.
Üks räigemaid kommenteerijaid oli ravimifirma Algol Pharma endine ärijuht, toona äriregistri andmetel meditsiiniseadmete ning apteegikaupade müügiga tegeleva firma Lorenzo Pharma kontaktisik olnud Jaanika Korka, kes kaebas pärast tema isiku avalikustamist kohtusse Äripäeva ja ka vastavaid lugusid refereerinud Õhtulehe ning Kanal 2. Korka väitis kohtule, et Äripäev on kommentaare võltsinud ehk sisuliselt väitis ta, et Äripäev ise on oma ajakirjanikku solvanud ja ähvardanud kommentaarid osaliselt fabritseerinud.
Harju maakohus menetles Korka hagi rohkem kui kolm aastat, kusjuures kohtunik soovitas Korkal hagist loobuda. Lõpuks otsustas maakohus mullu 4. mail jätta Korka hagi rahuldamata ning osapoolte menetluskulud Korka kanda. Sama otsustas hiljem ka Tallinna ringkonnakohus ning äsja, aasta aega pärast maakohtu otsust ehk 29. mail otsustas riigikohus Korka kassatsioonikaebust mitte menetlusse võtta ning jätta kassatsiooniastme menetluskulud Korka kanda. Sellega jõustus kohtuotsus, mis jättis Korka hagi rahuldamata nii Äripäeva, Õhtulehe kui ka Kanal 2 vastu. Äripäeva esindas vaidluses Triniti advokaadibüroo.
Loe kohtuvaidlusest, sh maakohtu põhjendustest pikemalt artiklist "Netikiusaja käib Äripäevaga kohut".
Päästik oli salavideo arstide ajupesust
Äripäev kirjutas 2011. aasta kevadel mitu artiklit arstide koolitusreisidest ning avaldas ravimifirma Merck Sharpe & Dohme (MSD) naistearstidele korraldatud üritusest salaja tehtud video pealkirja all “Salavideo arstide ajupesust”. Video, mille põhjal algatas ravimiamet MSD suhtes väärteomenetluse, kogus veebis üle 470 kommentaari. Nende seas torkas silma hulgaliselt ründavaid ja solvavaid kirjutisi.
Kommentaarid kutsusid ajakirjanikule järgmisel korral arsti juurde pöördumisel hädatappu tegema, olid labased ja ähvardava sisuga nagu “sead, teadagi, ei ela kaua”, nimetasid ajakirjanikku maniakaal-depressiivseks, skisoks ja psüühikahäirete all kannatavaks ajukääbikuks.
Äripäeva endine ajakirjanik Kadri Tramm (end. Jakobson) oli Jaanika Korka vihakommentaarid esile kutsunud artikliga "Ravimifirma värbas arste Nuvaringi-sekti" 2011. aasta Bonnieri preemia nominent. Sama aasta töö eest pälvis Tramm aasta ajakirjaniku tiitli.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele