Hansabussi kaval plaan Lätiga

Mullu augustis ostis Hansabuss Läti bussifirma Tukuma Auto 91% osaluse, nüüd lisandus Hansabussi parklasse värske ostuna järgmine Läti bussifirma AIPS, seekord täies koosseisus 100% osalusega. Vahepeal osteti siinsamas Eestis ka Harjumaa bussifirma Samati 74% osalus.

Sarnaselt Samatile tegutseb ka AIPS peamiselt ühes piirkonnas – Lõuna-Lätis Bauskas, opereerides vähem kui 10 000 elanikuga Bauska linna bussijaama, teenindades Bauska linna- ja maakonnaliine, kohalikke kooliliine ning siseriiklikke kaugliine. Lisaks pakub ettevõtte gruppi kuuluv firma Virazas ka busside hooldus- ja remonditeenust.  

Hansa Grupi juhatuse liiget Neeme Tammist väike linn ja kitsas piirkond ei morjenda. „Tegemist on tublide omanike hästi juhitud ettevõttega,“ märkis ta. Hansabuss on võtnud plaani strateegilise laienemise Lätis, oodates pingsalt 2020. aastat, mil avaneb Läti bussiturg.

„Mida erinevamates kohtades me Lätis ka geograafiliselt oleme, seda rohkem eeldusi on meil olla tugevad konkurendid suurtel hangetel,“ kõlab Tammise laienemistaktika. „Strateegiliselt oleme planeerinud Lätis laieneda ning vaatame nii Eestis, Lätis kui Leedus jätkuvalt aktiivselt ringi.“

„Ei ütle, et meile huvi ei paku“

GoBusi juhatuse esimees Enn Randmaa ütles Läti turu kohta napisõnaliseks jäädes: „Ma ei ütle, et meile huvi ei paku. Kindlasti me hoiame asjadel silma peal.“ Hiljem lisas, et see on ainult tore, kui ühel firmal on jõudu ja jaksu laieneda.

Ei Tammis ega Randmaa näe, et Hansabussi aktiivne haarde laiendamine Lätis võiks kuidagi mõjutada Eesti bussiturgu. Mootor Grupi suuromanik Hugo Osula aga võttis olukorra kokku nii: „See on oluline mahuäri: mida suurem maht, seda suuremad võimalused ka koduturul.“

Osula märkis, et riigihangete ja dotatsioonidega seotud valdkond on bussimaailmas kindlasti perspektiivne, kuigi tema ise tegutseb Lätis-Leedus ja Peterburis kommertstulu põhises valdkonnas.

„Hansabuss on leidnud selles oma turuniši ja mina olen väga uhke selle üle, et Eesti bussiettevõtjad on suutnud oma kodutanumalt kaugemale vaadata ja leiavad võimalusi ka väljaspool Eestit,“ lausus ta.

Sarnased turud ühe erandiga

Eesti ja Läti bussiturud on Tammise sõnul üsna ühesugused, kuid väike erand peitub riigihangetes. Peamine põhimõtteline erinevus kahe riigi süsteemis seisneb selles, et Lätis sõltub ettevõtte kuludest tema dotatsioon.

„Me pole ostnud Lätis vaid ettevõtteid, vaid oleme võitnud ka hankeid. Läti hanked on pisut teistmoodi üles ehitatud. Uuemate hangete tingimused on Eesti omadega päris sarnased, kuid ostetud ettevõtete kehtivad lepingud on sõlmitud veel vanadel tingimustel, mis on minu arvates natuke ajale jalgu jäänud. Aga uusi hankeid teeb Läti juba täitsa hästi. Eestis olid ka veel mõne aja eest selliseid segaseid lepinguid,“ rääkis Tammis.

Osula sõnul reguleerivad Euroopa Liidu seadused küll valdkonda kogu ELis, kuid ühistransport ja bussiliiklus on väga lokaalse eripäraga. „Tundub, et Hansabuss on leidnud mingi oma lähenemisstrateegia, mis neile kindlasti tulevikus edu toob,“ ütles ta.

Mullu augustis omandatud esimene Hansabussi osalus Läti bussifirmas Tukuma Autos, mis lisaks bussitranspordi teenustele Lätis pakub ka riigisiseseid ja rahvusvahelisi maanteetranspordi teenuseid, eestlastele ootamatuid tagasilööke pole toonud. „Anname endale tavaliselt üsna hästi aru, mida ostame,“ sõnas Tammis.

Eelmine aasta läks Hansabussil Tammise sõnul päris hästi. „Grupi tasandil oli meil konsolideeritud kasum ca 2 miljonit eurot ja käive kogu grupi peale ligi 37 miljonit ja bussinduse osa sellest pisut üle miljoni euro.“

Viimase aasta jooksul kolmes firmas enamusosalused omandanud Hansabuss on finantseerinud oma laienemist Tammise sõnul traditsioonilisel moel – oma- ja laenuvahendite koostöös. „Läti ja Leedu – mõlemad riigid on huvitavad,“ võttis Tammis kokku edasised laienemisplaanid.