Selle rõhutamine on mõistetav, sest Eestis on terve rida piimatootjaid, kes on tuliselt lubanud, et ei müü enam Terele mitte ühtki liitrit piima, kuna juba müüdu eest pole tasutud sentigi. Samas on nad pikisilmi oodanud Tere üleminekut Oliver Kruudalt uue omaniku kätesse, et pisut kergemalt hingata.
Senine Tere võlausaldajate TOP
DNB Pank AS – 15,4 miljonit eurot
Nordea Bank AB Eesti filiaal – 14 miljonit eurot
Nordea Finance Estonia AS – 4,9 miljonit eurot
Flinty OÜ (omanik Urmas Uustal) – 2,3 miljonit eurot
Vändra OÜ (omanikud Ilmar Teevet, Jaan Toobal, Peeter Kitsnik jt) – 1,1 miljonit eurot
Tetra Laval Credit AB – 1 miljon eurot
Epiko TÜ – 0,9 miljonit eurot
Saguna OÜ (omanik Hans H. Luik) – 0,6 miljonit eurot
Agron Halduse OÜ (omanikud Raul Jeets, Tauri Sokk, Martin Maask, Katrin Maask) – 0,5 miljonit eurot
Kõpu PM OÜ (omanikud Karel Tölp, Erja Lepassar, Ado Sisask jt) – 0,4 miljonit eurot
Kuivajõe Farmer OÜ (omanikud Urmas Põlluaas jt) – 0,4 miljonit eurot
Tere saneerimiskava lisas on toodud ümberkujundatavaid nõudeid kokku 48,3 miljoni euro ulatuses. Laenukohustused ulatuvad sellest ligi 36 miljoni euroni. Kokku on nõuete omanikke mõnisada.
Allikad: Tere saneerimiskava, Äriregister
Nüüd on see teoks saanud ja Kõvask kinnitas, et 2016. aasta veebruaris Harju maakohtule esitatud Tere saneerimiskava ootab kohtus endiselt kinnitamist. „Ootame saneerimiskava kinnitamist ja niipea, kui see on tehtud, asume kohustusi kavast lähtuvalt täitma. Pangad olid selle kinnitamise vastu, kuid kuna Maag omandas pankade nõuded, on suur takistus kadunud. Püüame nende võlgade tasumist saneerimiskava järgsest graafikust veelgi kiirendada, kui see on võimalik,“ lisas ta.
Märtsis omandas Maag Tere suurimate võlausaldajate DNB ja Nordea panga nõuded Tere vastu, saades sellega Tere suurimaks võlausaldajaks. Pankadel oli ligi 30 miljoni jagu nõudeid. Väiksemad võlausaldajad kokku ligi 20 miljoni eurose nõudega, kes on peamiselt Eesti piimatootjad, on endiselt oma saamata raha ootel.
Farmi piimatööstuse juht Valdis Noppel märkis, et paljud praegu oma piimale välismaalt ostjad leidnud Eesti piimatootjad eelistaksid tegelikult seda Eestis müüa.
„Kui oled pikaajaline ja korrektne partner, toimid oma partneritega läbinähtavalt ega loo erinevaid lepingulisi skeeme, siis üldiselt on täna piima välja viivate Eesti tootjate eelistus leida Eestist hea partner, kellele võib ilmselgelt kindel olla. Usun, et paljud eelistaks seda, et nende tooraine töödeldakse siin kohapeal ja väärindatakse maksimaalselt Eesti huvides,“ lausus ta.
Noppeli sõnul on sellised ettevõtete koondumised aja märk. „See on üks kiiremaid variante meie piimatööstuse arendamiseks, et konkureerida ka piiriüleste konkurentidega.“