Haigla: ravijärjekordades on süüdi haigekassa

Äripäeva infopanka jõudnud ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et arstiabi osutamisega tegeleva Lääne-Tallinna Keskhaigla ASi müügitulu kasvas 2016. aastal 6 protsenti, 56,4 miljoni euroni. Ärikasum vähenes aga 1,36 miljoni võrra, 2,21 miljoni euroni.

Mullu töötas ettevõttes keskmiselt 1583 inimest, võrreldes 2015. aastaga oli 10 töötajat rohkem. Käive töötaja kohta kasvas 5 protsenti, 35 650 euroni. Keskmine brutotasu tõusis 8 protsenti, 1187 euroni kuus.

ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla peamiseks tegevusalaks on ambulatoorse, statsionaarse ja päevaravi eriarstiabi osutamine. Haigla suurimaks lepingupartneriks on Eesti Haigekassa oma piirkondlike osakondade kaudu.

Ravijärjekorrad kasvavad

„2016. aasta oli meditsiinikorralduse seisukohast keeruline. Jätkuvalt on aktuaalne teema ravi rahastamine ja haigekassa poolt teenuse ostmise võimekus. Viimastel aastatel on eriarstiabi kättesaadavus muutunud keerulisemaks ja ravijärjekorrad kasvanud,“ kirjutas ettevõte oma tegevusaruandes. „Samas on tervishoiuasutuste valmisolek ja võimekus teenust osutada teatud erialadel suurem kui maksumaksjate suutlikkus ja/või poliitiline tahe. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijärjekorrad on ebapiisava lepingu tõttu kasvanud.“

„Väga suur erakorralise meditsiini ja vältimatu abi osakaal tekitas 2016. aastal meile rekordiliselt suure haigekassa lepingu ületäitmise, mis on paraku haiglale kahjumlik. Jätkuvalt tekitab probleeme ka suur töötasude surve, mis kipub juba suhtarvuna mitmendat aastat järjest kiiremini kasvama kui tulud,“ nentis haigla juhtkond.

Haigla on Tallinna linnakantselei omanduses. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal firmast dividende ei võetud.

Põhjalikumalt saab tutvuda firma majandustulemustega Äripäeva infopangas.