Mulluste edukate TOP 10: aastad ei ole vennad

Eelmisel aastal tööandjate keskliidu, EASi ja kaubanduskoja käest aasta eksportija ja aasta ettevõtte tiitli saanud Hekoteki 2016. aasta majandustulemused jäid pärast ajalooliselt tugevat 2015. aastat tagasihoidlikumaks, kuid olid sellegipoolest head. 

Konkurents on sihtturgudel kõva, kuid see on Hekoteki juhatuse esimehe Heiki Einpauli sõnul paratamatult vajalik edasitõukav jõud. „Ilma konkurentsita läheme kõik laisaks. Inimesed on juba, nagu teisedki loomariigi elanikud, laisaks loodud – teeme täpselt nii palju, kui vaja, ja mitte kriipsugi rohkem. Edukas ettevõtja saab olla ainult siis, kui oled huvitatud arengust ja selle nimel tegutsed,“ tõdes ta.

Puidutöötlemisseadmeid tootev Hekotek suutis mullu näidata üle 45 miljoni euro müügitulu. Seda on pisut üle 20% vähem kui kahe aasta eest. Samuti langes märgatavalt ettevõtte ärikasum, kukkudes 8 miljonilt 4,7 miljonile eurole. „Selge, et aastad ei ole vennad. Järjest kiiremini muutuvas maailmas on kunst edukalt hakkama saada,“ ütles Einpaul ja möönis, et Eesti aasta ettevõtteks valimine on tipp, kust tee allapoole ongi loomulik ja sensatsioonivaba asjade kulg.

Einpaul ütles, et ainult kümnendik Hekoteki käibest tuleb Eestist – ettevõtte peamised sihtturud on Venemaa (sealt tuleb 16,6 miljonit eurot), Läti (10,6 mln) ja Valgevene (6,4 mln). "Õnneks meie eksporditurgudel ei pannud keegi tähele, et väikeses Eestis toimus mingi valimine. Saame keskenduda rahus sellele, mida oleme enne teinud, praegu teeme ja ka tulevikus teeme. Teeme hästi! Kui vaja, siis teeme vähem, aga ikka hästi!“ kinnitas Hekoteki juht.

Einpauli sõnul ei ole ratsionaalne mõtiskleda kauge tuleviku üle. „Meie valitsus suudab maksuseadustesse planeeritavaid muudatusi ühe kuu jooksul mitu korda ümber mõelda, mida siis need vaesed ettevõtjad veel planeerima peaksid,“ küsis Einpaul. Ta lisas, et Hekotekis praegu suuri investeeringuid ei plaanita. „Lumepall veereb ja kui liiga suurt sula ei tule, siis ei juhtu sellega ehk midagi. Kasvab ise, me peame ainult jälgima, et hoog liiga suureks ei lähe,“ illustreeris ta.

Äri ei ole augutu asfalttee

Kui aga „sulatsüklon“ peakski kätte jõudma, saab Einpauli sõnul alles muutunud oludes ja kontekstis hakata lahendusi otsima. „Loodame, et see „tsüklon“ vähemalt meie oma väikesest Eestist rumaluse tõttu algust ei saa,“ möönis ta.

Einpaul nentis, et ei elu ega äri ei ole augutu asfalttee. "Peame praegu pingutama, et aasta lõpuks oma kaks kuud tagasi tulekahjus hävinenud üks tootmishoone uuesti üles ehitada," sõnas ta ja möönis, et õnnetuse ümber käib suur bürokraatia, mis ei toeta ettevõtet mitte kuidagi. "Täna oleme veel optimistid, et kõik vajalikud ametnikud aitavad lõpuks ikka meil püstitatud eesmärgi täita," kinnitas Einpaul.

Ärikasumi vähenemine on mulluse Äripäeva edukaimate ettevõtete TOP 100 paremiku seas pigem reegel. Kui võrrelda 100 edukaima ettevõtte parima 10 kahe aasta tulemusi, on näha, et koguni kaheksal ettevõttel kümnest oli kasum 2016. aastal väiksem kui 2015. aastal. Erandid olid Olympic Entertainment Group ja Graanul Invest.

Kui liita kõigi TOP 10sse jõudnud ettevõtete mullune käive, on tulemus tunamullusega peaaegu võrdne. Ärikasumiga sama tehet sooritades on erinevus suur - ettevõtted kaotasid kasumlikkusest pea kolmandiku.

Mis on põhjused?

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul vähendas firmade kasumit esiteks odavam nafta. Kindlasti oli sel suur roll tooraine töötlemise ja transpordiga kokku puutuvate ettevõtete kasumlikkuses, aga puudutas ka metallitööstust. "Näiteks toodeti naftatööstusele ja logistikasektorile mahuteid. Kui nafta odavnes, langesid ära ka nende sektorite investeeringud ja tellimused metallifirmadele," selgitas ta. Kui metallifirmade tulud langesid, siis püsikulud jäid. "Sektoris on raske tööjõudu leida, seetõttu ka töötajate arvu ei kärbitud. Nad said kõvasti pihta," möönis ta.

Kasumimarginaalide kahanemise trend oli Nestori sõnul mullu aga üldine. Lisaks on tööjõukulud kasvanud tuludest kiiremini.

Nestor avaldas, et kui vaadata selle aasta numbreid, on ettevõtetel hakanud uuesti paremini minema. Küsimusele, kas majanduse hea käik jätkub ka aasta teises pooles, vastas Nestor, et lehepealkirjad muutuvad tagasihoidlikumaks. "Kui vaadata eelmise aasta teise poole numbreid, siis olukord oli juba tollal veidi parem," sõnas ta. 

Tema arvates peaks majanduskasv aasta teises pooles olema senisest aeglasem, kuid üldine konjunktuur on ikkagi praegu väga hea. "Eesti number pole veel välja tulnud, kuid kui Lätis ja Leedus on 4%-line kasv olnud. Ega meie kvartal sellest väga erinev ei tule," sõnas ta.

Oht paistab puidutööstuses

Ohtu, mis majanduse põlvili lööks, Nestor lähitulevikus ei näe. Kui aga vaadata 4-5 aasta lõikes, tekitab muret puidutööstus. "Neil on peamistel sihtturgudel, näiteks Skandinaavias, nõudlus hästi kiiresti kasvanud, sest seal on ehitusturg kõvasti kosunud. Kui mingi hetk toimub stabiliseerumine, kaob kasvuallikas ära," möönis ta.

Nestor lisas, et tema arvates on puidusektori ettevõtted hetkel veel Skandinaavias piisavalt ettevaatlikult investeerinud, mistõttu päris katastroofi oodata ei ole.

"Kuna meil on eksport majandusarengus kõige tähtsamal kohal, siis kuni meie peamisel sihtturul ehk Euroopal läheb hästi, ei ole ka meil põhjust midagi karta. Kõik majanduskindlusnäitajad on Euroopas vähemalt praegu tõusuteel," ütles Nestor.

Ülevaade: mis juhtus mulluste edukaimate firmade majandustulemustega?

Olympic Entertainment Group AS

Balti suurim kasiinooperaator Olympic Entertainment Group AS pidi mullu alla neelama mõru pilli, kui nad kaotasid Poola turul tegevusloa. Samuti on kontserni kummitanud spekulatsioonid hasartmängumaksu tõusust Lätis ning erinevate piirangute (mänguautomaatide arvule ja kasiinode lahtiolekuaegadele) kehtestamisest grupi suuruselt kolmanda turul Itaalias.

Sõltumata sellest on Balti ja Varssavi börsil noteeritud ettevõtte majandustulemused tugevad. Eelmisel aastal kasvas kontserni käive 14,2% ja ärikasum 10,2%. Ülimalt edukaks on ettevõttele kujunenud ka tänavuse aasta esimene pool – võrreldes mullusega teeniti esimese kahe kvartaliga müügitulu üle viie miljoni euro rohkem ning alistati maagiline 100 miljoni euro piir, seda pea 25%-lise kasumi kasvu juures.

Antonio Trade OÜ

Konditsioneeride ja kliimaseadmete hulgimüügiga tegelev Antonio Trade OÜ ei suutnud mullu korrata tunamullust edu. Ettevõte käive langes 165 miljonilt eurolt 111 miljonile ning üle 27 miljoni euro ulatunud ärikasumi asmel pidi firma leppima üle 5,6 miljoni eurose ärikahjumiga. Seda aga aitas lappida kasum valuutakursi muutustest ja tegevusvaldkonnavälistest ärituludest, tuues puhaskasumi aasta lõikes 7,4 miljoni euroni.

Ettevõte tegi mullu 27 miljoni euro eest finantsinvesteeringuid, näiteks osteti 4,3 miljoni euro eest Venemaale tütarfirma. Tänavu on firmal plaanis sõlmida tarnijate ja ostjatega uued pikaajalised lepingud ja laiendada enda niidistikku Euroopa Liidus – praegu on ettevõtte peamised turud Šveits, Venemaa ja Hongkong.

AS Glamox HE

Valgustite tootmise ja hulgimüügiga tegutsev AS Glamox HE-le oli mullune aasta järjekordselt edukas. Toodangut peamiselt Norra, Rootsi ja Saksamaale eksportiv ettevõte kasvatas aastaga müügitulu 43 miljonilt eurolt 46,5 miljonile. Ettevõte teenis 11,4 miljonit eurot ärikasumit ehk pisut alla 100 000 euro vähem kui üleeelmisel aastal.

AS Glamox HE juhatuse esimees Virve Jõgeva kinnitas, et mullused majandustulemused vastasid planeeritule ning, et aasta oli edukas. „Meie edu aluseks on tugev ja efektiivne meeskond, kes pühendunult hoiab fookust kokkulepitud eesmärkide täitmisel,“ lisas ta.

Konkurents on valgustite turul tihe ning surve müügihindadele tugev, seda kõigil sihtturgudel, möönis Jõgeva. Ettevõtte eeliseks teiste ees peab ta tugevat müügi- ja tootmisüksuste struktuuri ning inseneride tehnilist toetust. „Kuna kliendid ootavad meilt aina laiemat sortimenti ja tootmisprotsessi paindlikkust, siis on tootearendus ja uued innovaatilised lahendused nii tihedas konkurentsis äärmiselt olulised teemad,“ selgitas ta ja lisas, et oma roll on kindlasti ka konkurentsivõimelisel hinnal ja toote kõrgel kvaliteedil.

„Tänavune aasta on läinud väga hästi,“ avaldas ettevõtte juht. 2017. aastal on valgustiootjal seatud eesmärgiks kasvatada käivet 16% ning juuli lõpu seisuga on ettevõte graafikus – poolaasta käive oli üle 32 miljoni ja puhaskasum üle 9 miljoni euro.

Kuigi Eesti turult saadud käive on loodetust väiksemaks jäänud, on seda kompenseerinud teised turud, tõdes Jõgeva.

Tulevikku vaadates on Jõgeva sõnul ettevõttel plaanis käivet jätkuvalt tõsta. Selle tagamiseks on tema sõnutsi vaja arendada nii müügitoe teenuseid ja alandada läbi tarneahela optimeerimise ning tõhusaks muutmise toodete omahinda.

AS Graanul Invest

Euroopa suurim puidugraanulitootja AS Graanuli Invest jätkas mullu hoogsat laienemist. Kokku investeeris ettevõte põhivarasse mullu 41 miljonit eurot, palkas juurde hulga tööjõudu (töötajate arv tõusis 327lt 500le) ja kasvatas mitmendat aastat järjest toodangu mahtu. Ainuüksi viimase viie aastaga on ettevõtte graanulitootmise maht kerkinud üle kolme korra – 589 000 tonnilt 1 845 000 tonnile.

Siiski pidi Äripäeva aasta ärimeheks valitud Raul Kirjanenile kuuluv ettevõte tänavu kevadel vastu võtma tagasilöögi, kui äriplaan ehitada Belgias asuv suur söeelektrijaam ümber taastuvenergiajaamaks vähemalt praeguseks läbi kukkus.

Kontserni majandustulemused on siiski jätkuvalt tugevad. Peamiselt Suurbritanniasse, Taani, Rootsi, Hollandisse ja Itaaliasse eksportiva grupi käive kerkis aastaga 17,5%, küündides üle 285 miljoni euro. Üle 20% ehk pea 40,4 miljoni euroni tõusis ka ettevõtte ärikasum. Aastaaaruande järgi oli eduka aasta taga kulude vähendamine ja efektiivsuse kasv.

Kaamos Group OÜ

Kinnisvarahalduses, ehituses ja puidutööstuses tegutsev Kaamos Group OÜ suutis 2015. aasta head hoogu säilitada, näidates 44,2 miljoni eurost käivet.

Kaamos Groupi ärikasum vähenes küll pisut üle poole võrra, 7,6 miljonile eurole, kuid seda suuresti 2015. aastal aruandesse märgitud kinnisvara turuhinna kerkimise, mitte otsese müügitegevuse languse tõttu.

Eesti Loto AS

Riigile kuuluvat Eesti Lotot saatis eelmisel aastal edu. Kui müügitulu pärssis mulluse aasta algul jõustunud hasartmänguseaduse muudatus, mis kohustas müüjat klassikalise loterii ostja isikut tuvastama, siis selle kompenseeris reaalpalga kasv ja tööpuuduse püsimine. Kokkuvõttes tähendas see seda, et riigifirma käive kasvas kahe aasta võrdluses 0,3%, jäädes püsima üle 56 miljoni euro. Ärikasum samas langes 3,7%, ulatudes pisut üle 9 miljoni euro.

Sel aastal plaanib Eesti Loto investeerida üle 1,3 miljoni euro. Peamiselt selleks, et loteriiterminalide riistvara välja vahetada ja arendada välja uus loterii kesksüsteem. Planeeritud kasum on sel aastal 6,48 miljonit eurot.

Lennuliiklusteeninduse AS

Mullu teise riigifirmana edukate ettevõtete esikümnesse jõudnud Lennuliiklusteeninduse ASi majandustulemused olid eelneva aastaga võrdväärsed. Käive kasvas protsendi võrra, ulatudes üle 27 miljoni euro, ärikasum langes 9,9% ehk 11,2 miljoni euroni. Riigifirma iseloomustas aastat stabiilse kasvu aastana – lendude arv suurenes 3,1%, seda peamiselt ülelendava liikluse toel.

Telia Eesti AS

Telia kontserni Eesti haru jäi mullu tunamullusele alla. Ettevõtte käive kukkus 4,5%, 296 miljoni euroni, ärikasum aga 40,5% võrra, 37 miljoni euroni. Numbrite kõrval toonitab Telia aastaaruandes, et suutis turuosa kasvatada kõigis „fookusvaldkondades".

Ettevõtte tegevust mõjutas palgasurve, IKT-sektori tööjõupuudus ja pingeline majanduspoliitiline olukord Venemaal. Samuti avaldasid sektorile mõju Euroopa Liidu regulatsioonid, peamiselt rändlusteenustes.

Eelmine aasta oli suurfirmale muutusterohke, näiteks vahetus suur osa ettevõtte juhtkonnast, sealhulgas ka tegevjuht. Sel aastal on Telial plaanis tuua Tallinnas turule 5G-andmeside. Samuti jätkab ettevõte igal aastal ca 45 miljoni euro eest investeeringute tegemist.

Baltic Sea Bunkering

Meretranspordi- ja logistikaga tegelev ja mullu Äripäeva aasta edukaimaks ettevõtteks tõusnud Baltic Sea Bunkering on aastaga suutnud äri veelgi kolmandiku võrra kasvatada – kui 2015. aastal oli ettevõtte käive ligi 64 miljonit eurot, siis mullu ulatus see üle 99 miljoni. Teisalt ei suudetud enam näidata nii suurt kasumlikkust – ärikasum vähenes kahe aasta lõikes 73,2% - 9,7 miljonilt eurolt 2,6 miljonile.

Ettevõtte emafirma, Hollandi Antillidele registreeritud CNP Investment N.V. omanikuks on Äripäev pidanud ettevõtte juhti Aleksei Tšuletsit ja Aleksandr Nakonetšnõid.