OMX Baltic−0,21%272,41
OMX Riga−0,72%867,44
OMX Tallinn−0,31%1 736,95
OMX Vilnius−0,11%1 051,72
S&P 5000,00%5 712,69
DOW 300,00%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 100−0,12%8 174,78
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,28

OMX Baltic−0,21%272,41
OMX Riga−0,72%867,44
OMX Tallinn−0,31%1 736,95
OMX Vilnius−0,11%1 051,72
S&P 5000,00%5 712,69
DOW 300,00%41 794,6
Nasdaq −0,33%18 179,98
FTSE 100−0,12%8 174,78
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,28

11.08.17, 12:58

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik võtab hiiglaslikule IT-projektile uued arendajad

Sotsiaalministeerium annab pikalt veninud IT-süsteemi SKAIS2 praegusele arendajale kinga ning teeb uue hanke, juba praegu üle 8 miljoni euro neelanud tööde lõpetamiseks läheb veel vähemalt 10 miljonit ning tööde lõpuni läheb veel aastaid.

Märt Belkin

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo Foto: Raul Mee

infopank

Vaata ka Infopangast:

Tieto Estonia AS

Fantaasiavaeselt nimetatud SKAIS2 – sotsiaalkindlustusameti teine ehk uus infosüsteem – on arenduses olnud pikalt. Projekt on keerukas, selle kaudu peaks käima pea kõik sotsiaalvaldkonda puudutav. Süsteemil on kokku enam kui 700 000 klienti töövõimetuspensionäridest lapsepuhkusel olevate vanemateni.

Seni on süsteemi arendanud soomlaste IT-firma Tieto. Algselt lõi kolm aastat tagasi käivitunud arenduses kaasa ka kunagiste Hansapanga IT-võlurite firma Icefire, ent nemad lahkusid poole projekti pealt, kui raskused olid juba ilmselged. Aastal 2014 oli plaan aga selge – lepingu maksumus on umbes 7,1 miljonit eurot ning asi peab valmis olema juunis 2016.

Praegu, rohkem kui aasta hiljem, pole süsteem kui tervik endiselt valmis – hoolimata sellest, et vahepeal pikenes tähtaeg 2017. aasta jaanuarini. Aasta alguses oli sotsiaalministeerium sunnitud nentima, et ka see tähtaeg pole realistlik. Nii arendaja kui ka riik on projekti keerukust alahinnanud, ütles toona ministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

Praeguseks on arenduskulud kerkinud juba vähemalt 8,6 miljoni euroni ning projektil pole lõppu paista. Täna otsustas sotsiaalministeerium, et valitsusele tehakse ettepanek leping Tietoga üles öelda ning kogu projekti plaani järsult muuta.

Tõsi, venimine ei tähenda seda, et üldse midagi saavutatud poleks. Päris mitu teenust on juba töös. Hiiglaslikule raamhankele tuginedes on seni Tietoga sõlmitud kokku 42 lepingut. Neist on täies mahus täidetud 28, osaliselt 14. Hulk raamhankega ette nähtud lepingutest on veel sõlmimata.

Baas on üles ehitatud

Tehtud töö eest on seni makstud veidi vähem kui 5 miljonit eurot, ligi kaks kolmandikku on kulunud analüüsiks ja kõigi teenuste aluseks olevate baaskomponentide arendamiseks. Umbes kolmandik senisest kulust on makstud teenuseprotsesside eest.

Siiski on sotsiaalministeerium otsustanud, et nii edasi minna ei saa. Mis lepingust edasi saab, oleneb kõnelustest – praegu peavad tellijad ja Tieto lõpetamise üle läbirääkimisi, muuhulgas on arutuse all see, kas arendaja peaks mingeid summasid tagasi maksma või osa kahjudest hüvitama, rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

„Oleme otsustanud koostöö senise arendajaga lõpetada mitmel põhjusel. Meid kindlasti ei rahulda projekti senine tempo, mis pole võimaldanud seda projekti kavandatud ajaraamis realiseerida,“ ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo pressiteates.

Samas aga märkis ta, et sotsiaalsüsteemis on pidevalt toimumas arengud, näiteks haldusreformiga kaasnevad ülesanded ja vanemahüvitiste muudatused, mis eeldavad ka infosüsteemi arendamisel teistmoodi lähenemist.

Nii ei tähendagi värske otsus, et riik vahetab ühe arendaja teise vastu välja. Aasta alguses asutatud sotsiaalvaldkonna IT-keskuse TEHIK juht Katrin Reinhold selgitas, et ees ootab kaks põhimõttelist muutust – asjale hakatakse lähenema teenusepõhiselt ning süsteem tükeldatakse arhitektuurilises mõttes.

Teenus teenuse haaval

„Jaotame kõik teenusteks ja jätkame arendusega teenuste lõikes,“ rääkis ta. Samal ajal tükeldatakse SKAIS2 ka arhitektuurilises mõttes – näiteks eraldatakse korduvkasutatavat komponendid nagu kasutajaliidesed. „Senine arendus on olnud väga monoliitne,“ tõdes Reinhold ja märkis, et vaja on palju modulaarsemat lähenemist.

Tarkvarafirma Helmes partner Raul Ennus märkis, et SKAIS2 hange oligi Eesti mastaabis harvaesinevalt keerukas ning tõi samuti välja, et hange oleks tulnud tükkideks jagada. "Tihti on suurte projektide läbiv risk inimlik optimism – loodetakse, et mahuka projekti detailset käekäiku on võimalik 2-3 aastat ette näha," ütles ta ja märkis, et väikeste alamosade arenduste eraldi tellimine näitab palju selgemini, kui projekt hakkab kiiva kiskuma.

TEHIK – pikalt välja kirjutatuna tervise ja heaolu infosüsteemide keskus – loodab uuest lähenemisest sedagi, et saabub selgus, kus arendusega üldse ollakse. Praeguseks on projekt läinud juba nii keeruliseks, et üks lisanduv tekstikastki võiks projekti mahtu ennenägematult paisutada.

Ajaplaan saabki reaalselt selgeks arenduse käigus. Uue raamhanke loodab ministeerium välja kuulutada kuu aja jooksul ning arenduspartnerid leida aasta lõpuks. Hanketeates nähakse valmimisajaks ette neli aastat. Kantsler Marika Priske jäi pressikonverentsil aga ettevaatlikuks ega tahtnud anda kindlat lubadust, et selleks ajaks süsteem ka valmis on.

Uus hange tuleb radikaalselt senisest erinev. Kui praegu ongi töid teinud üks firma, siis nüüd jaotatakse asi teenusepõhiselt osadeks ning igale lõigule tahab TEHIK saada minimaalselt kaks pakkumist. See tähendab, et kui asi läheb raamhanke alusel konkreetsete tööde tellimiseks, tekib reaalne konkurents.

Veelgi enam, aluseks ei taha riik võtta mitte klassikalist mudelit ehk madalaimat hinda, vaid hinna-kvaliteedi suhet. Selleks antakse huvilistele ette proovitöö, millega arendajad saavad näidata, et suudavad ka tegelikult keeruka süsteemi üles ehitada.

Kas uues hankes tehtavad muudatgused on piisavad, et näiteks projekti juurest lahkunud Icefire kaaluks samuti pakkumise tegemist? IT-firmast öeldi, et pole veel otsustatud, kas SKAIS2 arendusprojektiga taasliituda või mitte.

"Hetkel ei ole me tuleviku tööde planeerimisel sellega arvestanud," tõdes ettevõtte esindaja ning lisas, et Icefire ei ole kursis projekti viimase paari aasta arengutega ja seetõttu ei oska firma kommenteerida, kas murekohad on leidnud lahenduse. Pilt peaks selgemaks minema siis, kui uue hanke tingimused on selged ja paigas.

Raha maksmata ei jää

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe kinnitas, et igal juhul on ameti 700 000 kliendile tagatud, et iga toetus, teenus või pension makstakse õigel ajal välja. Sotsiaaltoetusi ja uut elatisabi makstakse juba praegu uue infosüsteemi kaudu ning igal juhul on tehtud tööd Veermäe sõnul oluline alus edasiminekuks.

Mis teeb SKAIS2 nii eriliseks ja keerukaks? Sotsiaalkindlustusameti makstavaid toetusi või pakutavaid teenuseid tarbib umbes pool Eesti elanikkonnast. Sotsiaalkulusteks maksab riik igal aastal miljardeid eurosid, see on peaaegu pool riigieelarve kogumahust. Kõik see tuleb arveldada, määrata ja hallata just SKAISi süsteemide kaudu.

Asekantsler Aaviksoo sõnul tuli raputus ka projekti korraldusest. Nimelt oli süsteemi arendamise raamhange juba läbi viidud, kui muutusid rahastamise põhimõtted. Nimelt tegi majandusministeerium ülimalt mastaapse projekti rahaliste riskide maandamiseks otsuse, et asi tuleb jaotada väiksemateks tükkideks, mida rahastatakse ositi.

Et rahastusmudel ja struktuur selliseks kujuneb, ei osanud arvestada ei sotsiaalministeerium tellijana kui ka ükski hankele oma pakkumise teinud arendaja. Nii mastaapse projekti puhul pole Aaviksoo sõnul varem sellist rahastamist tehtud, nii et see oli kõigile õppimisprotsess.

Tulevik pole selge

Keerukust lisab asjale seegi, et sotsiaalpoliitika ega selle asjakorraldus pole sugugi kivisse raiutud jäik monoliit. See on pidevas muutumises ning praegugi on valitsuse tasandil arutusel mitu põhimõttelist küsimust – näiteks pole selge, mis saab vanemahüvitisest või pensionisüsteemist. Kui aga pole paigas, mis saama hakkab, on raske arendada ka süsteemi, mille kaudu veel olematut poliitikat rakendada saaks.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on lepingu lõpetamine tegelikult mõlema poole huvides ning sellest peaks võitma ka Tieto. Kantsler Priske sõnul pole realistlik, et lepinguid lihtsalt pikendades mõlema poole ootused täidetud saaksid.

Niisiis käivadki praegu läbirääkimised lepingu lõpetamise tingimuste üle – näiteks, kas Tieto peaks osa pooleliolevate tööde eest saadud raha tagasi maksma või hüvitama kahjusid. Kui kõneluste käigus kompromiss saavutatakse, viib sotsiaalministeerium selle otsustamiseks valitsuse ette.

#kommentaar#

Potentsiaal on hiiglaslik

SKAIS-il on potentsiaal saada samasuguseks Eesti edulooks nagu e-maksuamet. Ideaalis peaks see olema tänapäeva tehnoloogilistest võimalustest inspireeritud reform, millega muudetakse kogu valdkonna toimimist ühelt poolt inimsõbralikumaks ja teiselt poolt sisemiselt efektiivsemaks, mitte ei vahetata lihtsalt välja IT-süsteem. Olen kindel, et SKA uus juhtkond nendes kategooriates ka mõtleb.SKAIS-i esimesele hankele me pakkumist ei esitanud, sest see oli meie hinnangul üles ehitatud valesti ja me ei näinud võimalust etteantud raamides projekti õnnestumiseks. Uuel hankel osalemise kohta teeme lõpliku otsuse siis, kui näeme hanke sisu ja projekti ülesehitust.

Märt Belkin

Seotud lood

Sisuturundus

18.10.24, 14:09

Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja

Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.