Tänavu juba teine transpordiameti korraldatud Tallinna liiklusmärkide hange on peatatud, sest üks hankel osaleda soovinud ettevõte vaidlustas hanke tingimused.
- Transpordiameti korraldatud liiklusmärkide ja fooride hooldamise hange on jälle vaidlustatud ja seetõttu peatatud. Foto: Raul Mee
Sealt tuleb ainult peavalu, kui igal sammul visatakse kaigas kodarasse. Mul pole aega ka nii tublilt vaidlustamisega tegeleda.
Tarmo Sälik,
RoadWolf OÜ omanik ja juht
Kevadel kuulutas rahandusministeerium kehtetuks
kõikide Tallinna liiklusmärkide ja fooride hanke tulemuse, millega võitis selle hanke konkursile pääsenud kahest firmast kallima pakkumise teinud AS Signaal TM. Linn sätestas ise kindla kuupäeva, mil tuleb sõlmida leping hanke võitjaga, kuid selleks tähtajaks linn lepingut ei sõlminud.
Hankedokumentidest erineva sisuga hankelepingu sõlmimine ei ole aga ühelgi põhjusel seaduslik, mistõttu tuleb hankemenetlus kehtetuks tunnistada, leidis rahandusministeerium kevadel. Seega tuli linna transpordiametil korraldada järgmiseks viieks aastaks liiklusmärkide ja fooride hooldaja leidmiseks uus hange.
Vana vea vältimiseks kirjutas linn seekord hankedokimentidesse, et lepingut peaks võitja hakkama täitma alates tänavu 1. septembrist, kuid see võib muutuda hankega seotud menetluste, vaidlustuste või kohtumenetluste tõttu. Praeguse vaidlustuse otsus tulebki alles 1. septembril.
#number#
miljonit eurot on hanke maht viie aasta peale.
Tõmmati pidurit
Vahetult enne jaanipäeva, 22. juunil saatis transpordiamet välja uue hanketeate ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli möödunud esmaspäeval 14. augustil. Kuid hange peatati juba 10. augustil, kaks päeva varem laekunud vaidlustuse peale.
Hanketingimuste peale esitas vaidlustuse OÜ Warren Safety, istung selle arutamiseks toimus eile rahandusministeeriumi juures tegutsevas riigihangete vaidlustuskomisjonis, kes teeb oma otsuse teatavaks 1. septembril.
Tegemist on samadele omanikele kuuluva liiklustarvikute maaletoomise, müügi ja paigaldamisega tegeleva ettevõttega, kellele kuulub ka
kevadisel hankel Signaali ainsa konkurendina osalema pääsenud KiirWarren.KL OÜ – Tiit Ploom ja Peeter Seermaa. Lisaks neile kuulub KiirWarreni omanikeringi ka Kimmo Liivak.
Warren Safety osanik Tiit Ploom ei soovinud teemat kommenteerida enne, kui vaidlustused on saanud lõpliku otsuse. Kui vaidlustuskomisjon Warren Safety kaebust ei rahulda, on nad Ploomi kinnitusel valmis käima läbi ka mitu kohtuastet.
Linn võiks võtta eeskuju maanteeametist
Linna liikluskorraldusleping huvitab paljusid turul tegutsejaid. See leping on olnud suuremahuline ja praeguse liikluskorraldaja majandustulemused tänu sellele väga head.
Hanget on korduvalt vaidlustatud ilmselt sellepärast, et pakkujate meelest on hanke tingimused kallutatud või liiga ebaselged, et tekiks võrdne konkurents ja kindlus pakutavate tööde mahus. Tingimused on hägusad ja raskendavad pakkumise esitamist ka seeläbi, et teadmata on reaalne tööde maht.
Eelmisel hankel võitnud pakkujal on ebaproportsionaalselt suur eelis teiste pakkujate ees, sest ta on viie aasta jooksul saanud andmeid koguda, teised pakkujad peavad seda muude tööde kõrvalt tegema. Pakkumise koostamise kulusid ei hüvitata, kuid kõikide Tallinna märkide seisukorra hindamine kohapeal – nagu linn soovitab teha – on selline ülesanne, mis võib muuta pakkumise tegemise juba üsna mõttetuks.
Selle hanke võiks teha maanteeameti eeskujul osadena (foorid, markeerimine, märgid ja muud vahendid eraldi) ning raamhankena, et linnal tekiks võimalus valida igal ajahetkel parim kvalifitseeritud ettevõte töö teostamiseks.
Tulevikus soovitaks linnal kaaluda ka innovatsioonihangete korraldamist, kus pakkuja ei pea piirduma hindade tabelisse toksimisega vaid saab ka reaalseid innovaatilisi lahendusi välja pakkuda.
Joonas Laks,
OÜ TREV-2 Grupp müügijuht
Palju küsimusi, vastuseks "null"
Umbes kuu aja jooksul laekus riigihangete registris liiklusmärkide hanke kohta kokku 21 täpsustavat küsimust. Kui eelmisel hankel vastas küsimustele hanke eest vastutav liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa, siis nüüd suhtleb rahvaga transpordiameti jurist Urmas Tammiksaar.
Kõigepealt esitati küsimus varasemate aastate tööde mahtude kohta. Tammiksaar märkis vaid, et tööde mahud on väga erinevad ning sõltuvad Tallinna linnavolikogu eraldatavatest vahenditest ning poliitilistest otsustest.
Detailsematele küsimustele ühe või teise hankesse kirja pandud toote või teenuse tänavuse keskmise mahu kohta said küsijad üksikute eranditega alati sama vastuse – null. Seega on tegelik info tehtud tööde täpsete mahtude kohta vaid linna senisel lepingupartneril ASil Signaal.
Ameti liikluskorralduse osakonna juhataja Rüütelmaa sõnul istus komisjon koos ja vaagis, milliseid andmeid esitada võiks. „Ega neid mahte pole ka Signaalil päris täpselt. Kõike pole Signaalilt ostetud. Kindlasti pole soovitud selle hankega kedagi eelistada,“ ütles ta.
„Kõige värskemad andmed on seal nüüd esitatud, aga üks potentsiaalne pakkuja leiab, et seal võiks olla teised andmed. Kui ta esitab teabenõude, siis ta saab kõik need andmed, iseasi, mida ta nendega peale hakkab. Kas tal on neid andmeid vaja või küsitakse neid ainult selleks, et kellegi kallal närida? Tuleb ju anda need andmed, mille põhjal on võimalik teha reaalset pakkumist. Kui ta leiab, et tal pole piisavalt andmeid, ei näe ma probleemi need andmed välja anda. Need pole mingi saladus,“ lausus Rüütelmaa.
Konkurentidele annab see aga alust arvata, et amet on teinud hanget kokku pannes koostööd oma pikaajalise partneri Signaaliga. Sellisel seisukohal on näiteks teekatte märgistust pakkuva firma RoadWolf OÜ juht ja omanik Tarmo Sälik. „Ma ei saa aru, kuidas Signaal ja transpordiamet nii tihedat koostööd teha saavad, et töötavad välja plaani, kuidas kõiki teisi sellest hankest eemale hoida,“ lausus Sälik.
„Kindlasti mitte. Kust te sellist asja võtate? Hanketingimused on koostanud komisjon. See pole kellegi enda väljamõeldis,“ vastas Rüütelmaa küsimusele, kas hanketingimuste koostamisel on teinud amet koostööd oma senise lepingupartneri Signaaliga.
AS Signaal TM
Tegeleb liikluskorraldusvahendite ja elektrooniliste liiklusseadmete ehituse-hoolduse ja müügiga ning teekatte märgistustöödega.
Juhatuse esimees Andri Tõnstein.
Nõukogu liikmed Tiit Arro, Andres Peets ja Kristo Sepp.
Omanik OÜ CG Invest (juh liige Tiit Arro), mis omakorda kuulub Küprosel registreeritud firmale Luce Invest Limited.
Käive 2016. aastal 5 mln eurot (2015: 3,8mln eurot) ja kasum 0,6 mln eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui aasta varem.
Ettevõttes on 65 töötajat.
Uued tingimused
Aasta algul läbi kukkunud hankega võrreldes on osalemistingimused muutunud aga veelgi detailsemaks.
Kui varem nõudis linn, et hankele pääsemiseks peab ettevõte viimase kolme aasta jooksul olema täitnud vähemalt ühe minimaalselt 100 000 euro väärtuses liikluskorraldusvahendite hooldamise lepingu, siis uues hankes on juba toodud välja valgusfooride ja ristmike tüübid koos summadega, mille hooldamise või rajamise kogemust kindlate summade ulatuses nõutakse. Enam aga pole vajalik teenuste osutamise eest vastutajatel magistrikraad mehaanika või elektroonika vallas.
„Eks me õpime kogu aeg. Hankedokumendid peavad olema võimalikult selged, et ei tekiks arusaamatusi ja vaidlustusi,“ ütles Rüütelmaa.
Näiteks kui jaanuaris nõuti, et hanke võitja peab linnaga lepingut sõlmides esitama krediidiasutuse või kindlustusseltsi garantiikirja 30 000 eurole, siis uues hankes on see summa kahekordistunud ja garantii peab olema 60 000 eurot.
Kui tööd jäävad tegemata, on linnal õigus tellida need kelleltki kolmandalt ja tasuda ikkagi hanke võitja kulul ning lasta käiku seesama garantii. Lisaks on linnal õigus nõuda lepingupartnerilt tegemata või lohakalt tehtud töö eest 10 000eurost trahvi. Veel jätab linn endale õiguse kolmepäevase etteteatamisega leping üles öelda. Kõik enda tekitatud kahjud arvestab linn maha lepingupartneri tasust.
Samas on pisut leebunud mitme turul tegutseja meelest ebatavaline kasuminõue hankel osalemise tingimustes – kui aasta algul nõuti hankel osalemiseks vähemalt 5000eurost kasumit viimasel kolmel majandusaastal, siis uutes tingimustes on kasuminõue 1000 eurot.
See küll ei muuda olukorda näiteks Eesti suurima ehitusfirma TREV-2 jaoks, kes ei saanud osaleda juba esimesel korral, kuna viimase kolme aasta jooksul on nad olnud suurte masinapargi investeeringute tõttu kahjumis.
Rüütelmaa sõnul langetati nõutava kasumi suurust, et laiendada pakkujate ringi, kuid kasuminõude allesjätmist pidas ta vajalikuks. „Kui sel tegevusalal juba aastaid tegutsenud ettevõte ei suuda jõuda kasumisse, on oht, et järgmise viie aasta jooksul võib ta sattuda olukorda, kus ei suuda enam meie lepingut täita.“
Nipp hankele pääsemiseks
Sälik, kes tegeleb ise teekatte märgistamisega, rääkis, et tal tekkis juba korraks mõte, et võtavad kampa lätlased või leedukad, kel on kogemusi Tallinna nõutud fooritüüpidega, ja tulevad oma pakkumisega välja.
„Aga reaalselt on nii, et kui Signaal neid töid tegema ei hakka, ei lasta teistel ka teha. Lõpuks maksame nendele töödele veel ise peale. Sealt tuleb ainult peavalu, kui igal sammul visatakse kaigas kodarasse. Mul pole aega ka nii tublilt vaidlustamisega tegeleda, nagu KiirWarreni omanikud seda teevad. Mul tulevad teised tööd peale. Kui mingi ime läbi peaks Warren selle hanke kinni panema, siis vaidlustab jälle Signaal. See on lõpmatu jura,“ sõnas Sälik.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.