Riik jättis Leedu autovaraste ohvri hüvitiseta

Pärast jaanipäeva sai läbi väikeettevõtja Aigar Palmi odüsseia mööda kindlustusi, politseijaoskondi, kohtuid ja prokuratuuri. Palmi kindel seisukoht 2016. aasta veebruaris, mil tema vähem kui aasta vana luksuslik BMW X5 varastati, oli mitte alustada pikki, väsitavaid ja kulukaid kohtuvaidlusi, vaid lahendada varguse ohvriks langemisega kaasnenud probleemid muudmoodi.

Paraku pidi ta oma sõnu sööma ja võttis kinni politsei pakutud variandist nende kahju hüvitamisest keeldumise otsus kohtus vaidlustada, sest ebaõiglus oli tema jaoks karjuv. Otsus, mille ta kohtust esimesel korral sai, süvendas temas aga veelgi tunnet igasuguse õigluse puudumisest. Käinud läbi prokuratuurist ja veel kord kohtust, jäi ta ikkagi pika ninaga.

Nüüd on Palm otsustanud vastata riigile samaga ja mitte minna Leedu autovaraste kuritegeliku jõugu ninameeste vastu Tartu maakohtusse tunnistama. Kõik prokuratuuri kohtukutsed on ta tagasi lükanud. Teda pole morjendanud ka prokurör Aro Siinmaa märkus, et ta oli ainus, kes keeldus kohtu kantselei töötajaga kaasa mõtlemast ja konstruktiivselt aega kooskõlastamast. Kohtupidamine leedukate üle algas Tartus eelmisel nädalal.

„Ma pole leedukate vastu ühtegi avaldust teinud, mulle on määratud, et mina olen kannatanu. Pigem olen ma politsei ees kannataja, sest politsei tekitas minu autole kahju. Ma saan aru küll, et leedukad varastasid selle, aga nende käes oli auto ju terve,“ ütles Palm.

„Ma panen selle kohtusse mineku alla terve päeva. Ma teen ju oma firmas kõike üksi. Sel päeval pean siis mehed ka kõik ju koju saatma. Mulle aitab, minu jaoks on see asi ennast ammendanud,“ jätkas ta.

Ohvri marsruut: kindlustus-politsei-kohus-prokuratuur-kohus

Palm polnud algusest peale rahul, et saab oma vähem kui aasta vana ja politsei läbi tulistatud auto eest ERGO kaskokindlustuselt hüvitiseks vaid poole auto eest välja käidud summast.

Auto hind 2015. aastal oli 72 000 eurot, lisaks tasus Palm oma ettevõttele autot ostes ka 20% käibemaksu, millest poole ta tagasi saama pidi. Kokku kulutas ta BMW peale seega üle 86 000 euro. ERGO kaskokindlustus maksis talle koos tema enda tasutud käibemaksust poolega hüvitiseks ligi 44 000 eurot ning Palmile jäi ka romuks muutunud auto, mille väärtuseks hindas ERGO 20 000 eurot (ERGO arvutuskäik hüvitise määramisel on leitav siit).

Pärast pikka vaidlemist oma liiklus- ja kaskokindlustustega ning politseiga lubas Alvar Pähkel PPA patrulli- ja järelevalvetalitusest eelmise aasta aprillis Tartus Palmile, et politsei püüab välja mõelda, kuidas saaks hüvitada Palmile vahe, mis tal jäi kaskokindlustuselt saamata, ligi 14 000 eurot (summa kindlustuse makstu ja alghinnast maha lahutatud omavastutuse osa vahel).

Pähkel selgitas, et Palm peaks ise esitama taotluse summaga, mis tal saamata jäi ja märkima ära ka selle, et auto sai ta tagasi kuuliaukudega. Mais esitaski Palm politseile avalduse.

Tühi lubadus

Läks pool aastat ning politsei juristid leidsid, et PPA siiski ei pea Palmile midagi hüvitama. Talle selgitati, et tema BMW sai kahjustusi nii liiklusõnnetusest kui ka politsei kinnipidamisel kasutatud tulirelva kuulitabamustest.

Politsei otsuses seisab, et  ERGO saatis politseile kahju hüvitamise kohta otsuse, kus on kirjas, et kogu kahju tekitati sõidukile varguse käigus, tegemata vahet liiklusõnnetusega ja varaste kinnipidamisel kuulivigastustest tekitatud kahjul. Seega ei leidnud politsei silmis kinnitust väide, et kindlustusandja pole hüvitanud kuulivigastustest tekitatud kahju.

Politsei langetatud keeldumisotsuse lõpus aga seisis veel, et Palmil on õigus pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ja otsus edasi kaevata.

Seda Palm ka tegi ja esitas avalduse Tartu halduskohtusse, nõudes PPA otsuse tühistamist ja kahju hüvitamist 15 000 euro ulatuses. Kohus leidis, et Palmi kahju hüvitamise lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus heitis politseile ette, et see Palmile edasikaebamise kohta eksitavat infot andis, tegelikult tulnuks tal pöörduda prokuratuuri, kes kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju lahendab.

„Kohus on seisukohal, et PPA oleks pidanud koheselt teavitama kaebajat, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada prokuratuurile,“ seisis kohtumääruses.

Tänavu märtsis, mil vargusest ja kuulirahest oli möödas üle aasta, esitas Palm kaebuse prokuratuuri. Paraku laekus sealtki mais vanemprokurör Külli Saksilt Palmi jaoks muserdav vastus, mis selgitas, et Palmi kaebus hilines, takerdudes juriidiliste nüansside taha.

Nimelt oli vahepeal juba varaste üle kohut peetud ning pärast jaanuaris jõustunud maakohut otsust pole prokuratuuril enam õigust selles kriminaalasjas taotlusi lahendada. Lühidalt öeldes – Palmi avaldus lükati jälle tagasi. Prokurör märkis, et Palm võib sellega pöörduda siiski ringkonnakohtusse.

Tagasi kohtus

Taas võttis Palm kohtutee jalge alla ja esitas avalduse kahju hüvitamiseks Tartu ringkonnakohtule. Juuni lõpus jõudis ringkonnakohus aga seisukohale, et Palmil puudub õigus nõuda kahju hüvitamist.

Kohus toob oma otsuses välja, et Palmi kuulati kannatajana üle kolm korda ja ühelgi korral ei avaldanud ta soovi esitada tsiviilhagi tema kahjude hüvitamiseks.

Kuna enne leedukate kriminaalasja kohtueelse menetluse lõppu maksis ERGO Palmile välja 44 000 eurot hüvitist, luges kohus kõik Palmile tekitatud kahjud sellega hüvitatuks, sest ERGO ei teinud vahet avarii ja varaste kinnipidamisel politsei tulistatud kuulide tekitatud kahjul.

„Sisuliselt on Palmeks OÜ-le hüvitatud varguse käigus sõidukile tekitatud kahju kaskokindlustusega ERGO Insurance’i poolt. Taotledes uuesti sama kahju hüvitamist, oleks tegemist alusetu rikastumisega, kui isikule on kahju hüvitanud juba kindlustus. Jättes sõiduki endale, kandis Palmeks OÜ kindlustusvõtjana riski, et ei ole võimeline müüma sõidukit hinna eest, mis kataks kogu sõiduki ostukulud või selle jääkväärtuse. Oluline oli auto võimalik taastamine seisukorda, mis oli enne sõiduki vargust, mitte kogu sõiduki väärtuse hüvitamine,“ seisab ringkonnakohtu otsuses.