• OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic−1,18%302,15
  • OMX Riga−0,34%869,86
  • OMX Tallinn−0,99%1 939,87
  • OMX Vilnius−0,93%1 150,62
  • S&P 500−5,97%5 074,08
  • DOW 30−5,5%38 314,86
  • Nasdaq −5,82%15 587,79
  • FTSE 100−4,95%8 054,98
  • Nikkei 225−2,75%33 780,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93
  • 06.04.25, 09:00

Allan Padar: kasutame siit lahkunud vilistlasi Eesti hüvanguks

Üle maailma on tuhandeid inimesi, kellel on side Eestiga, sest nad on siin õppinud ja teadustööd teinud. Loome vilistlasvõrgustiku, et need aktiivsed inimesed jääksid Eesti „saadikuiks“, kirjutab Allan Padar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Allan Padar.
  • Allan Padar. Foto: Erakogu
Hemingway olla öelnud, et igas maailma sadamas on üks eestlane. Öeldut ümber konstrueerides ei ole tõenäoliselt vale öelda, et igas maailma sadamas on vähemalt üks inimene, kellel on varasem kokkupuude Eestiga, olgu see õpingute, töötamise vm tulemusel.
Igal aastal lõpetab Eestis üle tuhande välisüliõpilase (viimase seitsme aasta jooksul ca 10 000) ning siit-sealt on esinenud kriitikat, et Eesti maksumaksja rahaga koolitatud tudengid lahkuvad hiljem Eestist ega panusta siinsesse ühiskonda.
Noorte üliõpilaste ja teadlaste mobiilsus on normaalne nähtus ning selmet muretseda välisüliõpilaste ja -teadlaste Eestist lahkumise pärast, peaksime leidma võimalusi, kuidas kasutada nende potentsiaali Eesti hüvanguks olukorras, kus nad ise Eestis ei viibi. Üks hea võimalus on riiklikult koordineeritud ja hallatava vilistlasvõrgustiku loomine.
Side Eestiga ei kaoks
Õpingute või teadustöö lõppedes Eestisse jäämine ei peakski olema absoluutne eesmärk, kuna „ajude ringlus“ on tavapärane osa vabast maailmast. Arvestades meie väiksust igas aspektis, ei muutu Eesti tõenäoliselt nii pea riigiks, kes kõiki maailmatasemel talente enda juures pikalt hoida suudaks, vaid siin lõpetanud parimad välisüliõpilased/teadlased kipuvad mingi hetk suunduma edasi.
Tavapäraselt on mobiilsemad just need, kes on ühiskondlikus plaanis aktiivsemad, akadeemiliselt võimekamad, kellel on rohkem kontakte või kes üldiselt on tegusamad. Isegi kui me ka kaotame need inimesed Eestist füüsiliselt, ei tohiks me nendega sidet kaotada.
Meie kohus pole üksnes tublisid lõpetajaid meeles pidada, vaid ka hoolitseda selle eest, et hilisem side nendega püsiks, nad tunneksid end osana meist, kus iganes nad ka ei viibiks. Just neid samu kontakte saame kasutada näiteks rahvusvahelises koostöös, millel oleks otsene panus majanduse arengusse.
Pärast Ukraina sõja puhkemist kõlasid lood, kuidas meie ettevõtjad pidid oma tegevust ümber suunama ning leidma uusi eksporditurge. Just neid Eestit oma südames kandvaid inimesi, kes on nüüd kaugemal, võiks selleski asjas targalt kaasata.
Praegu õpib Eesti kõrgharidussüsteemis üle 4000 välisüliüliõpilase ning teadussüsteemis töötab ligikaudu 1200 välisteadlast. Õpingute või teadusprojekti lõppedes liiguvad paljud siit edasi mujale riikidesse. Seega võime järeldada, et üle maailma on erinevates „sadamates“ juba tuhandeid inimesi, kellel on varasem side Eestiga. Student Barometer (2019) uuringu järgi koguni 82% Eestis õppivatest välistudengitest soovitaks Eestis õppimist ka teistele. See näitab, et välisüliõpilaste rahulolu Eestis viibimisega on kõrge. Samuti tunnevad nad tõenäoliselt hästi ka Eesti ühiskonda. Kas poleks just nemad need kõige kõnekamad saadikud, keda Eesti endale maailmas ihaldada võiks?
Teiste riikide head praktikad
Saksamaal on loodud riigi toetatud vilistlasvõrgustikud (Alumniportal Deutschland), mis on mõeldud hoidmaks sidet riigis õppinud, teadust teinud või töötanud välismaalastega. Vilistlased saavad Saksamaalt lahkudes registreerida end portaali liikmeks. Sarnaseid praktikaid on ka mujal maailmas.
Esimene asi, mida taolised portaalid pakuvad, on sideme hoidmine ja edasine arendamine vilistlastega, et nad saaksid kursis olla oma endises vastuvõtjariigis toimuvaga. Selleks on erinevad uudisvood, aga ka üritused, veebinarid jmt. Lisaks on need olulised kanalid ettevõtetele, kes saavad tööpakkumisi edastada. Ent leian, et oluline aspekt on ka kureeritud rahvusvaheline koostöö. Siit lahkunud edukad vilistlased on sageli tegusad ka oma uues sihtriigis, olgu avalikus sektoris ametnikuna, akadeemilises sektoris teadustöötajana või erasektoris ettevõtjana. Näen nende puhul tugevat potentsiaali rahvusvaheliste majandussidemete loomiseks.
Selle, senise juhusliku asemel tuleb astuda samme ühtse koordineerimise suunas. Vilistlastega, kellel on juba varasem kogemus Eestiga, on „saadikusuhte“ loomine tunduvalt lihtsam kui nendega, kellel pole varasemat kontakti Eestiga. Rootsis on vilistlasvõrgustiku puhul valitud välja ka strateegilised piirkonnad, millele spetsiifiliselt keskendutakse. Need on tavaliselt riigid, mis on olulised majanduskoostöö kontekstis või kus on suurem arv vilistlasi. Saksamaa idufirmasid käsitlev uuring näitas, et ettevõtjate veebipõhiste sotsiaalvõrgustike struktuur, eriti vilistlastega seotud sidemed, korreleerusid ettevõtte hilisema eduga, mis rõhutab vajadust hoida tugevaid vilistlastevahelisi suhteid ettevõtluses.
Ainuüksi ühel õppeaastal jätavad välisüliõpilased õpingute jooksul Eestisse miljoneid eurosid maksutulu ning võime vaid ette kujutada, milline potentsiaal oleks Eesti majandusele siit lahkunud vilistlaste hilisemal kasutamisel. Kas ei peaks me leidma viise, kuidas rakendada iga Eestis õppinud vilistlase võimekust ka siis, kui ta ise on siit juba lahkunud? Hästitoimiv vilistlasvõrgustik võiks kujuneda Eesti institutsioonide jaoks väärtuslikuks koostööplatvormiks, millest võidaksid mõlemad, nii vilistlased kui meie riik.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud.Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele