• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 19.09.17, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stopp! Ärme sellest räägi

Alati tuleb korralikult järele mõelda, millistel teemadel, kuidas ja kas üldse teiste ettevõtjatega suhelda, hoiatab konkurentsiameti nõunik Kärt Blumberg.
Nn Liviko kohtuasi.
  • Nn Liviko kohtuasi. Foto: Andres Haabu
Põhireegel on see, et iga ettevõtja peab otsustama iseseisvalt ja sõltumatult, mil viisil ta kavatseb turul tegutseda. Seetõttu on konkurentidel keelatud vahetada üksteisega strateegiliselt tähtsat ärilist infot, kuna juba üksnes teadmine konkurendi plaanidest võib õiguslikus mõttes tähendada tegevuse kooskõlastamist.
Keelatud on nii kokkulepe kui ka kooskõlastatud tegevus.
“Oleme tänaseks saavutanud kõikide ketikauplustega (ETK, Rimi, Selver, Prisma) kokkuleppe, et alates 1.07.2009 tõstame odavate viinade hinnad 63,50 peale,” kirjutas kord Liviko töötaja Maxima töötajale viimaste aastate suurimas kartelliasjas. Selles juhtumis leppisid Liviko ja suured jaeketid kokku odava viina hinna tõstmises minimaalselt 63,50 Eesti kroonile. Juhtumi teeb eriliseks see, et Liviko oli jaekettide jaoks korraga nii varustaja kui ka konkurent. Livikol olid oma alkoholipoed ning kogu suhtlus toimus Liviko vahendusel, mitte konkurentide vahel otse. Selline kokkulepe on tarbijate suhtes kuritegelik ja kahjustab konkurentsi.
See, kui ettevõtjad lepivad kokku, kes millise hinnaga müüb, on siiski vaid üks viis kartelli sõlmida. Üsna palju esineb olukordi, kus ettevõtjad rikuvad konkurentsireegleid, leppides kokku muudes hinna- ja kauplemistingimustes nagu näiteks vahendustasus, soodustuses või juurdehindlustes või jagades turgu.  
Ka hinnalangus pole alati süütu
Näiteks Euroopa Kohtu kohtuasjas T-Mobile jt said Madalmaades tegutsevad viis konkureerivat mobiilioperaatorit karistada selle eest, et nad kohtusid ja arutasid, kui palju maksta abonemente edasimüüvatele ettevõtjatele vahendustasu. Antud juhul arutati edasimüüjatele makstavate vahendustasude vähendamist mobiilioperaatorite poolt. Kuigi teoreetiliselt oleks see võinud ju kaasa tuua ka hindade vähenemise lõpptarbijale, ei omanud see keelatud tegevuse tuvastamisel kaalu, kuna tähtis ei ole üksnes võimalik hind lõpptarbijale, vaid ka mõju vahendajatele. Seda põhjusel, et konkurentsireeglitega kaitstakse peale konkurentide ja tarbijate ka turustruktuuri ja sellest tulenevat konkurentsi.
Kui ettevõtjal tekib kahtlusi, et kas ta täidab konkurentsireegleid, siis on soovitatav pidada nõu konkurentsiõiguse asjatundjaga või rikkumise kahtluse korral pöörduda konkurentsiametisse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele