Rehe: kontroll rahapesu üle oli olemas

Äripäev kirjutas reedel, et Danske Bank laiendab Eesti harus võimaliku rahapesuga seotud uurimist, kuna praeguseks on selge, et siinsetes kontrollisüsteemides ja järelevalves olid tõsised puudused. Konsultatsioonifirma Promontory Financial Groupi hinnangul puudus siinsel filiaalil rahapesuvastase võitluse kultuur.

"Täna on Eesti juhatus palju rohkem sellele valdkonnale keskendunud ning loodud on sõltumatud järelevalveüksused ühes paremate protseduuride ja kontrollisüsteemidega,“ ütles Danske pressiteate vahendusel kontserni tegevjuht Thomas F. Borgen ja rõhutas, et seetõttu on praeguseks olukord täiesti teistsugune.

Järgneb Aivar Rehe kommentaar, mille tema palvel avaldame muutmata kujul:

Danske Banki Eesti filiaalis (eelnevalt eri panga nimede all) oli mitteresidentidest kliente teenindatud  20 aastat.  Nimetatud kliendi kategooria nõuab selgelt piiritletud klienditeenindust ning kõrgendatud nõuetega riskide juhtimise süsteemi. 

Danske Bank Grupi (edaspidi Danske Grupp) tippjuhtkonna poolt juhitud esimesel töökoosolekul aastast 2007 kinnitati Panga Eesti filiaali (edaspidi Danske Eesti) äritegevuse põhisuunad, mille hulka määrati ka mitteresidentidest klientide teenindamise jätkamine. Igal Danske Grupi juhatuse esimeestega/liikmetega ja Nõukogu esimeestega kohtumistel esitas Danske Eesti juhtkond ülevaate panga tegevusest, kusjuures c 65 % esitlusest pühendati alati ülevaatele mitteresidentidest (s.o. kõrge riskiga) klientide panganduse tegevustele ja riskidele. 

Danske Grupp juhtis Balti piirkonda enda poolt määratud piirkondliku direktori poolt, mis võimaldas omada operatiivset ülevaadet arengutest kõigis kliendikategooriates. Panga filiaalid raporteerisid igakuiselt majandustulemusi Grupi finantskeskusesse. 

Kolmas kaitseliin oli rahapesu tõkestamise üksus (ingl. keeles AML unit), kes tegutses täielikult sõltumatult ja tegi otsuseid iseseisvalt, k.a. kahtlaste tehingute teadete esitamine Rahapesu andmebüroole (RAB). 

Danske Grupi ja Danske Eesti rahapesu vastu võitlemise kontaktisikud kohtusid regulaarselt, kusjuures sõltumatuse põhimõtet järgides suures enamuses Danske Eesti juhtkond ei osalenud nimetatud kohtumistel. 

Neljanda kaitseliini - siseaudit - tööd koordineeriti Danske Grupi Siseauditi üksuse poolt, mis tähendas, et Danske Eesti juhtkond koondas töö fookuse auditi järgsele märkuste tähtaegsele täitmisele.   

Danske Eestis olid juurutatud seadusest tulenevad rahapesuvastased protseduurid, mis vastasid rahvusvahelistele standarditele. 

Danske Grupi AML üksuse tellimisel teostati 2014 aasta märtsis rahvusvahelise audiitorfirma KPMG poolt Danske Eestis toimivate  rahapesuvastaste  protseduuride vastavuse analüüs rahvusvahelistele standarditele. Analüüsiti vastavust 108 rahvusvahelisele standardile. Esile toodi 17 keskmise mõjuga erisust, mille Danske Eesti likvideeris järgneva 6 kuu jooksul. 

Vastav analüüs esitati ka Eesti Finantsinspektsioonile.

Danske Eestis toimis efektiivne infotehnoloogiline tugisüsteem sanktsioneeritud isikute tuvastamiseks ning tehingute monitoorimiseks. Pank peab selles vallas tagama ka usaldusväärse ja efektiivselt toimiva koostöö rahvusliku ja rahvusvaheliste rahapesu vastu võitlemise jõustruktuuridega.

Danske Eesti tegi väga aktiivset koostööd rahvusvaheliste (s.o. Saksa ja USA) suurpankadega, kus olid rakendatud globaalsed tehingute monitoorimise süsteemid, aga samuti nende suurpankade rahapesu vastu võitlemise järelvalvajatega. 

Selles koostöös olid partner pangaks nr 1 Deutche Bank ning dollari maksete järelvalvaja amet - FBI. 

Danske Eesti juhtkond kohtus regulaarselt nimetatud partnerite vastutavate juhtidega ning panga juhina eriti väärtustan FBI sideohvitseri koolitusi mitteresidentide kliendihalduritele ehk esimesele kaitseliinile. 

Danske Eesti oli ja on juhtimislikult integreeritud Danske Grupi vastavatesse otsuste tegemise kanalitesse ning realiseeris kokkulepitud äri ja klienditeeninduslikke strateegiaid järgides avatuse põhimõtet.