Reformi õppetunnid

Järgneb intervjuu valimistel seitsmenda tulemuse teinud ja 3590 häält saanud opositsiooniliidri Hanno Pevkuriga.

Reformierakonda on Keskerakonna kõrval nimetatud valimiste võitjaks. Ma ei jaga seda arvamust, sest Keskerakond jääb endiselt Tallinna valitsema. Kas olete juba jõudnud analüüsida, miks nii läks?

Tuleb lahutada kaks poolt. Mis puudutab kogu Eestit, siis olime nende valimiste võitjad. Kui vaatame Keskerakonna ja Reformierakonna häälte arvu, siis Keskerakond sai eelmise korraga võrreldes üle Eesti 40 000 häält vähem, Reformierakond 30 000 häält rohkem. Sellega olen aga nõus, et Tallinna piirkond ei saavutanud seda tulemust, mis oli eesmärgiks.

Teie kampaania oli kui üles soojendatud eilne supp. Otsisite abi vastandumisest, mida Reformierakond on aastaid Keskerakonnaga teinud, kaldusite populismi. Vastandusite rahvuse pinnal.

Olen nõus, et see kampaania andis ühe hea vastuse, et selline rahvustepõhine vastandumiste aeg Eesti poliitikas on läbi. Millele saab vastanduda, on ideoloogia.

Keskerakonnaga vastandumisest saan aru, sest olete opositsioonis. Teisalt, kas te selle vastandumisega ei lõiganud ära tulevasi võimalusi? Teid ei ole tõenäoliselt laua taga, kui pannakse kokku Tallinna koalitsioon ja teil on nüüd väiksemad võimalused saada enne järgmisi valimisi Toompeal võimule, sest ainus võimalus oleks koostöö Keskerakonnaga.

Lõppenud valimised andsid kinnitust, et tänane koalitsioon Toompeal pigem ei lagune. Esiteks, IRL jäi ellu, küll napilt, aga nad jäid ellu. Teiseks on Keskerakonnal vajadus lisahäälte järele. Neil on valik, kas hakata sotsidelt või EKRE-lt Tallinna volikogus hääli ostma või üritavad nad teha pealinnas sotsidega koalitsiooni, et kindlustada ka Toompea koalitsioon.

Mina vaatan eelkõige 2019. aasta riigikogu valimiste suunas. Poliitiline vastandumine ideoloogia pinnalt on igati adekvaatne, aga selline rahvuste pinnalt vastandumine on Eestis ajaloo prügikastis.

Kuidas see vastandumise idee tekkis? T­egite küsitluse ja nägite, et venelastega vastandumine võiks tuua kasu, või lootsite IRLi ja EKRE tagant saada valijaid endale?

Kui vaadata neid reklaame, mis tegime, siis valdavalt keskendusime ikkagi poliitika vastandumisele. Üks uudis lõi teistsuguse fooni. ERR avalikustas Turu-uuringute uuringu, mis ütles, et eestlased eelistavad Reformierakonda ja muukeelsed Keskerakonda. Selle uudise pealkiri andis tooni, et kogu kampaania on eestlased versus venelased, mida meie kampaania tegelikult ei olnud. Aga ka siin tuleb teha korrektuurid ja järeldus on see, et eelkõige tuleb rääkida sellest, mis on sinu enda ideed, sinu enda plaanid seoses Eestiga.

Kui teie kampaaniast veel rääkida, siis ei läinud Tallinnas lendu teie lubadus tasuta lasteaedadest. Põhjendasite seda tasuta üld- ja kõrgharidusega, aga mulle tundub, et Reformierakonna valijale pole tasuta lasteaiakoht nii oluline teema. Teiseks kahtlen, kas teie valija hindab seda, et kõrgharidus on Eestis tasuta. Ja kolmandaks, te langesite kahepalgelisuse lõksu, sest lubasite tasuta lasteaeda ainult Tallinnas. Tartu ja Pärnu lapsevanemate jaoks te praegust olukorda ebaõiglaseks ei pidanud.

Muuseas, Harku vallas oli ka Reformierakonnal sarnane lubadus. Ma olen aga päri sellega, et Reformierakonnaga ei käi kaasas tasuta asjade jagamine. Vaadates 2019. aasta riigikogu valimistele, siis minu juhitava Reformierakonna programmi ei tule mingisuguste tasuta asjade lubamist. Tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas. Olen ka sellega päri, et kõik kõrghariduse erialad ei peaks olema tasuta.

Haridussüsteemi vaidlus on olnud pikalt õhus. Meil Reformierakonnas on riigikogu valimisprogrammide tegemisel olnud näiteks küsimus, kas alusharidus peaks olema riigi või omavalitsuste korraldada. See debatt jätkub ka järgnevatel valimistel ja ma väga loodan, et riigikogu valimistel saab haridus olema üks põhiteemasid.

Kui teie enesekriitika kokku võtan, siis lõppenud valimiste mõjul soovib Reformierakond tulevikus muuta ära praeguse tasuta kõrghariduse ja järgmistele riigikogu valimistele vastu minnes loobute rahvuste pinnal vastandumisest?

Jah, need muutused on vaja teha. Kõrghariduse poolelt on äärmiselt arusaamatu, et kui tööandja soovib enda inimest koolitada ja on valmis selle eest maksma, siis miks me seda keelame? Või kui inimene ise on valmis enda haridusse panustama, siis miks me seda keelame?

Ja olen ka pärast valimisi korduvalt öelnud, et rahvuste pinnalt vastandumine ei ole see, mida Eesti vajab.

Reformierakonna eksimus oli ka see, et Tallinnas panustasite Kristen Michalile, kes kogus ainult 2358 häält ning jäi alla teile, Taavi Rõivasele, Urmas Paetile ja Kaja Kallasele. Miks te sellele kompromissile läksite, kui olite Michalit Reformierakonna esimehe valimistel võitnud?

Olen erakonna juhtimisel hoidnud ühte joont ja alati öelnud, et kohalikud valimised on kohalike piirkondade otsustada. Mitte ainult selles, kes on esinumber, vaid ka programmi ja hiljem koalitsioonilepingu tegemisel. Tallinna piirkond otsustas linnapeakandidaadiks esitada Kristen Michali. Kui see oleks olnud Kaja Kallas, kas see oleks olnud Reformierakonnale parem tulemus? Me näeme, et Kaja tegi väga hea tulemuse Kristiines. Tõsi, tal ei olnud seal ka väga tugevaid konkurente. Näiteks minuga konkureeris Mustamäel kolm linnapeakandidaati ja lisaks kultuuriminister. Meil oli Mustamäel väga tihe konkurents.

Michalil ei olnud ka oma ringkonnas väga tugevat konkurenti peale Viktor Vassiljevi, kellele ta alla jäi.

See on tõsi, aga no Jüri Mõis oli ka ja nemad jooksid ikka lati alt täiesti läbi. Tagantjärele spekuleerimine on alati põnev, aga edasi see meid ei aita. Me ei saa muuta minevikku, küll aga tulevikku.

Kas te teate, mitu last on Keskerakonna linnapeakandidaadil Taavi Aasal?

Pean tunnistama, et ei tea.

Taavi Aasal on kolm last. Soovisin selle küsimusega meenutada üht juhtumit. Kaja Kallas tegi kaks aastat tagasi ettepaneku, et ta võiks olla Tallinnas Reformierakonna esinumber ehk linnapeakandidaat. Selle soovi tõrjus Kristen Michal väitega, et Tallinna valija soovib linnapeaks valget heteroseksuaalset meest, kes on kahe lapse isa. Kaja Kallase esinumbriks valimine oleks aidanud teil eristuda ja oleksite juba nendel valimistel saanud pöörata Reformierakonna jaoks uue lehekülje.

Selge on see, et Kaja oleks olnud teistsugune linnapeakandidaat. Kaja tunnistas, et kuna Euroopa eesistumine tuli varasemaks, siis tal oli Euroopa Parlamendis väga palju kohustusi. Tal oleks olnud keeruline linnapearallit läbi teha. Sellega olen aga loomulikult nõus, et Kaja oleks olnud oma tüpaažilt teistsugune kui Kristen Michal ja see oleks võib-olla tähendanud ka teistsugust tulemust.

Kas kohalike omavalitsuste valimiste järel on teil erakonna sees rahulikum? Kas erakonnasisene Michali juhitav opositsioon on nüüd nõrgem?

Reformierakonna liikmed tegid 7. jaanuaril oma otsuse ja andsid mulle mandaadi. Sõites mööda Eestit, ma tõesti ei näe neid leere. Kui on erinevaid arvamusi ja mõtteid, siis on need kitsa ringi huvid, mille põhjused on ajaloos. Täna ma tunnen, et Reformierakond, eelkõige väljaspool Tallinna, tegi supertulemuse. Tallinnas ka, aga eelkõige väljaspool Tallinna.

Positiivne üllatus oli Taavi Rõivas, kes tegi väga tugeva tulemuse ja keda teie kampaaniat vaadates väga palju pildil ei olnud. Temale kui ekspeaministrile Reformierakond oma kampaanias ei panustanud. Rõivase tulemus on seda üllatavam, et vahetult enne valimisi puhkes ahistamisskandaal. Millal teie saite teada, et selline artikkel on Eesti Päevalehes ilmumas, mis Taavi Rõivasele varju heidab?

Kõigepealt Taavist ja tema tulemusest. Taavi teadlikult ei teinud hiiglaslikku kampaaniat, aga teisalt, Reformierakonna tugevus Tallinnas on ju teada. Oleme tugevad Kesklinnas, Nõmmel ja Pirital. Nendes kolmes piirkonnas me ka Tallinnas valimisvõidu võtsime.

Ja olete tugevad ka e-hääletamisel. Skandaal puhkes pärast e-hääletamise lõppu.

Aga erinevad kommentaatorid on öelnud, et see skandaal lõppkokkuvõttes Taavit ei mõjutanud. Mulle meeldis, et Taavi oli väga avatud. Ta vastas kõikidele küsimustele, mis talle esitati. See on taoliste kriiside puhul kõige olulisem, et sa oled avatud ja aus ja vastad kõikidele küsimustele nii, nagu sa tol hetkel oskad vastata.

Tõmbame neid kollaseid kardinaid veel eest ära. Millal skandaali puhkemisest teada saadi ja mis hakkas toimuma erakonna sees?

Päev, poolteist - või kuidas neid tunde lugeda - hakkasid mingisugused teadmised tulema, et Päevalehes on mingisugune lugu valmimas. Mingil hetkel Päevaleht ka ise kõhkles, kas seda lugu teha või mitte, sest mingil hetkel naisterahvas oma ütlustest loobus. Selge oli see, et kuna see lugu tuleb, siis meediahuvi tekitab, ja selge oli ka see, et kui see huvi tekib, siis peab Taavi nendele küsimustele vastama. Mina rääkisin Taaviga loomulikult, kui ma teada sain, et selline lugu tuleb. Minu soovitus temale oli olla võimalikult avatud.

Mitu kriisinõupidamist oli enne loo ilmumist ja kes neil osalesid?

Seda peab Taavi käest täpsemalt küsima. Mina rääkisin temaga telefoni teel.

Kuidas te teiste erakondade valimistulemust hindate?

Sotsid tegid kehvema tulemuse, kui nad ootasid. Ka nende esimees sai ainult kaks häält rohkem kui Helve Särgava. Sven Mikser jäi üldse Jaak Juskele alla.

Miks sotsidel nii kehvasti läks?

Inimesed muutuvad oma valikutes järjest objektiivsemaks. Ministrite puhul on ju teada, et minister ei saa volikogu töös osaleda.

Kas siin ei ole koalitsiooni väiksema venna needust? Kui IRL oli Reformierakonnaga koos koalitsioonis, siis nad ei olnud valimistel edukad (v.a neli aastat tagasi Tallinnas). Nüüd ei läinud hästi Keskerakonnaga koos valitsusliidus olevatel sotsidel.

No sotsidest võiks pikalt rääkida, kui palju nad on eelmise koalitsiooni lõhkumisega võitnud või kaotanud, aga tulles tagasi erinevate erakondade tulemuste juurde, siis oli teada, et IRLi nimekirjad ja nimed üle-eestiliselt on paremad kui nende märgi tugevus. See on Eesti poliitikale tervikuna hea, et konservatiivne jõud jäi ellu.

Kas olete praegu siiras?

Absoluutselt, täiesti siiralt on mul hea meel, et IRL on Eesti poliitikamaastikul veel alles. Paremteljel selline isamaaline konservatiivne jõud on vajalik.

Aga mingit solvumist sellest eelmisel aastal toimunud koalitsiooni lõhkumisest ei ole?

Need on erinevad asjad, kas solvuda meile koalitsioonis noa selga löömise pärast või püüda riigimehena vaadata, kuidas Eesti poliitiline maastik võiks kujuneda pärast 2019. aasta valimisi.

Kas riigikogus IRList akna alla liikunud Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson on riigikogu valimistel teie nimekirjas?

Elu näitab. Mina olen Marko Mihkelsoniga tõepoolest vestelnud, ei salga. Aga see on nende enda valik, kuidas nad tahavad enda tulevikku näha.

Tulles nüüd EKRE juurde, siis EKRE kõikides uuringutes näitas üle 10% toetust. 6-7% toetus on neile siiras pettumus. Neil on vastupidi IRLile, märk tugev, aga nimesid kohtadel pole.

Teie langesite ka sellesse EKRE arvamusküsitluste tulemuste lõksu. Hakkasite enne valimisi EKREga flirtima ja tegema vihjeid, et võiks koostööd teha.

No Tallinnas oli pigem küsimus, mis on poliitiline reaalsus. Reaalsus oli see, et Keskerakond teeb oma tulemuse ikka ära. Küsimus oli selles, kas nad saavad 35 või 40 pluss kohta ja oli selge, et nende vastu saab siis, kui teised erakonnad panevad seljad kokku.

Täispikkuses oli intervjuu Hanno Pevkuriga eetris reedel Äripäeva raadios saates “Kuum tool”.