Ettevõtte Võlahaldus omaniku Ingmar Pärna sõnul oskavad tegelikud kasusaajad vajadusel leida viise, kuidas seadusest kõrvale hiilida.
- Võlahalduse omanik Ingmar Pärn suhtub vastu võetud seadusesse skeptiliselt. Foto: Erik Prozes
Näiteks Autorollo pankrotitoimkonda juhtinud Pärn rääkis, et normatiive võib kehtestada, aga kes ei soovi end omanikuna näidata, leiab alati võimaluse seda mitte teha. "Võimalusi on hästi palju: alates aktsiate registreerimisest väärtpaberiregistris, kus pole vorminõuded vajalikud, osade puhul notariaalne ostu-müügileping, väga paljud advokaadid hoiavad ka oma klientide osalusi,“ nentis Pärn, et riigikogu vastu võetud seadus, mis nõuab tegelike kasusaajate näitamist, ei hakka toimima.
Ka Pärn on aidanud tegelikku kasusaajat peita. „Kunagi ammu-ammu. Lihtsalt inimene ei soovinud, et teda asjaga seostataks. Nii-öelda esindasin teda.“
Põhjused seinast-seina
Pärn rääkis, et osalust peidetakse väga erinevatel põhjustel. Inimesed ei taha näidata konkurentidele, kes on firma tegelik omanik, levinud on vara varjamine abieluvaravaidluste ajal, tõi Pärn näiteid. „Alati ei ole selles midagi taunitavat,“ ütles Pärn. „Usun, et enamikel advokaatidel ja juristidel on kogemus, kus esindavad kellegi huve ja esinevad oma nime all.“
Taunitavaks muutub osaluse salastamine siis, kui tegemist on rahapesuga või varjatakse ebaseaduslikke tehinguid, lisas Pärn.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele