Riik langetab energiamahuka tööstuse makse

Keskmisest rohkem elektrit tarbivate ettevõtete elektriaktsiis langeb 4,5 eurolt 0,5 eurole megavati kohta, selgub rahandusministeeriumi aktsiisiseaduse muudatusest, millele praegu teiste ministeeriumite kooskõlastusi oodatakse.

Ministeerium möönab, et praegu on suured tööstusettevõtted Eestis ebasoodsas konkurentsiolukorras ning kardab praeguste ettevõtete laienemis- ja investeerimisplaanide katkestusi. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, sellised leevendusmeetmed on kehtestatud näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes.

Maksusoodustuste puudumist on Eestis pikalt kurdetud ja kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis lubab Heinzeli kontserni kuuluv Estonian Cell oma haavapuitmassi tehases alustada paarikümne miljoni euro suuruse investeerimisprogrammiga. Suuremate investeeringute tegemiseks ootab Estonian Cell juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul siiski laiemat maksulangetuste paketti. Ettevõte soovib nimelt rajada Eestisse teise tehase, mille maksumus oleks üle 100 miljoni euro, kuid ootab selleks sarnaseid muudatusi ka taastuvenergia tasudes ja võrgutasus.

Maksulangetust antakse ettevõtetele, kes kasutavad rahvusvahelisele standardile vastavat energiajuhtimissüsteemi ja kelle elektrikulu osakaal lisandväärtuses (energointensiivsuse tase) moodustab vähemalt 20 protsenti. Sellise energiaintensiivsusega ettevõtteid on äriregistri andmetel 240 ja nad kulutasid 2015. aastal ligikaudu poole kogu töötleva tööstuse elektritarbimisest. Näiteks paberitööstuses ulatus energiakulu 2015. aastal 9,5 protsendini kuludest ja ehitusmaterjalide tootmises 6 protsendini.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste järgi tähendab see kuni 2,7 miljoni euro suurust langust elektriaktsiisi laekumises, kuid kõik sihtgruppi ettevõtted ei pruugi vastata seadusemuudatuses kehtestatud energiajuhtimissüsteemi nõuetele.

.