Henry Kallas kaotas taas riigikohtus

Riigikohus jättis reedel muutmata Tallinna ringkonnakohtu 20. juuni määruse. Niisiis jäi rahuldamata ka Henry Kallase kaitsja Jaak Siimu esitatud kaebus, milles vaidlustati 108 150 euro sularaha arestimine.

See on vaid osa suurest rahapesusüüdistusest, mida Harju maakohus peagi arutama hakkab. Järgmisel neljapäeval toimuv eelistung pidi peetama juba augustis, kuid Kallas vahetas oma esindajat, mistõttu lükkus kogu protsess edasi. Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Vaidlusaluse sularaha arestis riigiprokuratuur Kallaselt tänavu mais Harju maakohtu määrusega rahapesu käsitleva paragrahvi alusel, et konfiskeerida kuriteoga saadud vara. Raha võeti Kallaselt ära 2013. aastal tehtud läbiotsimisega ning sama summa arestiti korraks juba ka 2014. aastal Soome kriminaalmenetluses.

Kallas on väitnud, et tema kodust ja Swedbanki hoiulaekast ära võetud sularaha on 2011. aastal saadud dividendid ja Soomes osutatud sõnumiteenusest saadud tulu. Samas pole ta pangakonto väljavõtete järgi sellises summas sularaha välja võtnud. Osa rahast oli väidetavalt ka Kallase elukaaslase oma, ent tema pole raha jällegi nii suurtes kupüürides välja võtnud.

Prokuratuur leiab, et sularaha võis Kallas saada veel seni tuvastamata kuritegudest. Kallase legaalsete sissetulekute, kulutuste ja varalise seisu erinevus sel pooleteiseaastasel perioodil jaanuarist 2012 juunini 2013 oli üle 318 000 euro. Ülejäänud 210 000 euro eest tehtud isiklikud kulutused on prokuratuuri eeldustel tehtud samuti kuritegeliku rahaga.

Kahtlustus miljonitesse ulatuvas rahapesus

Kallasele esitati kahtlustus suures ulatuses rahapesus. Kahtlustuse järgi toimetas Kallas 1. jaanuarist 2012 kuni 10. juunini 2013 kuritegelikul teel saadud 3,6 miljoni euroga, püüdes varjata selle päritolu ning tegelikku kasusaajat.

Nimelt tuvastas Helsingi linnakohus mullu jaanuaris, et vähemalt oktoobrist 2011 septembrini 2012 pani Kallas toime laenuandjakuriteo. Nimelt andis ta Soome klientidele SMS-kiirlaene ilma end laenuandjate registrisse märkimata. Soome laenukuriteost laekuski poolteise aasta jooksul Kallase firmade Eesti pangakontodele ligi 3,6 miljonit eurot.

Helsingi kohus mõistis eelmise aasta 22. jaanuaril Kallase iseenesest õigeks, sest kohtuotsuse tegemiseks ajaks oli asi juba aegunud. Siiski tuvastati, et kuritegu oli toime pandud.

Soomest saadud miljoneid kasutaski Kallas prokuratuuri hinnangul selleks, et teha iseenda ning tema kontrollitud Eestis, Soomes ja mujalgi registreeritud firmade pangakontode vahel ülekandeid, mis olid majanduslikult põhjendamatud.

Süüdistaja arvates oli selle taga soov varjata raha päritolu ja kasusaajat. Niisiis peab Eesti riigiprokuratuur Soome kiirlaenudega seotut eelkuriteoks rahapesule, milles Kallast praegu kahtlustatakse.

Pooleteise aasta pikkusel ajavahemikul 2012–2013 tehti nii edasi-tagasi kokku 661 ülekannet ehk kokku enam kui 22 miljoni euro väärtuses tehinguid, kasutades vaid üldsõnalisi selgitusi nagu "ülekanne" või "laen".

Kontodel oli prokuratuuri hinnangul sel perioodil nii legaalselt kui kuritegelikku päritolu raha, kokku pea 6 miljonit eurot. Prokuratuur leidis, et legaalne osa sellest on alla poole ehk ligi 2,4 miljonit eurot. Kulutusi aga tehti nendel kontodel ringelnud rahaga 4,6 miljoni euro väärtuses ning vara soetati 1,2 miljoni euro eest. Seega kasutati kulutuste jaoks suuresti kuritegelikku päritolu raha.

Kallase kaitsja Jaak Siim põhjendas rahuldamata jäänud kaebuses, et Kallas mõisteti Soomes õigeks kõigis kolmes talle esitatud süüdistuses: registrikandega seotud kuriteos, turunduskuriteos ja laenuandjakuriteos. Otsusega peab kaasnema õiguskindlus ja -rahu, märkis kaitsja.

Seega ei ole tema sõnul lubatav Eestis menetletavas rahapesu kriminaalasjas lugeda eelkuriteoks neid tegusid, milles Soome kohus on teinud õigeksmõistva otsuse, sest juhindada tuleks põhimõttest, mille järgi ei saa ühe teo eest mitu korda karistada.

Riigikohus märkis aga, et Helsingi kohtu otsuses ei käsitleta Kallasele esitatud kahtlustuse faktilisi asjaolusid seoses Eestis toimunud majanduslikult põhjendamatute ülekannete tegemisega, mille väidetavaks eesmärgiks oli varjata raha ebaseaduslikku päritolu.

Seega ei saa praeguses menetlusetapis väita, et on rikutud mitmekordse karistamise põhimõtet, selgub otsusest. Seda saab otsustada alles rahapesuasja sisulise arutamise käigus.

Lisaks leidis riigikohus, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud kahtlust, et Kallas on pannud toime rahapesukuriteo. Seetõttu on ka Kallase raha arestimine riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Oktoobris jäi Kallas lõplikult süüdi maksukuriteos, mille eest määrati talle ka tingimisi vangistus.