Krüptoraha võistluses on start juba antud

Dmitri Lauš on viimased kaks aastat rohkem krüptorahasse investeerinud. See on tema ja Admiral Marketsi kaasasutaja Aleksander Tsikhilovi uus suund. "Mõistame, et plokiahela projektid on seotud riskidega. Sama olukord on ka kõigi teiste eos tehnoloogiate ja investeerimisvaldkondadega. Samas saame aru, et tulevik muutub ja plokiahela tehnoloogial on suur potentsiaal," selgitas ta.

Krüptoinvestori kolm riskitaset

Krüptorahasse saab Lauši sõnul investeerida nagu aktsiatessegi kas väga konservatiivselt või väga riskantselt. Konservatiivne investeering tähendab, et ostad krüptoraha (bitcoini, Ethereumi) ja ootad. Isegi nii võid saada suure tootluse, sest bitcoini väärtus võib kasvada 500% aastas, selgitas ta.

Kui tahad rohkem riskida, peaksid vaatama altcoin'e (bitcoinile alternatiivne krüptoraha - toim), mis on praegu väga populaarsed, rääkis Lauš.

Kolmas variant on hoida silm peal ICOdel. Selle mudeli puhul kaasab ettevõtja investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle plokiahelas kirjeldatud ühikute ehk token'ite vastu. "ICOde kaudu on tänavu investeeritud juba üle 3 miljardi dollari. Eelmisel aastal investeeriti ainult 100 miljonit, see on suur vahe," ütles Lauš.

Sajad miljonid võiksid tulla Eestisse

Lauš kuulub Eesti finantsettevõtteid koondava huvigrupi Finance Estonia nõukogusse, mis on fookuse just krüptorahale seadnud. Ta selgitab, et Finance Estonia suhtleb valitsusega, annab riigijuhtidele teada, mida fintech-maailm vajab.

Lauš tahab väga, et riik krüptorahaga seonduvat reguleeriks - kui krüptorahad oleksid reguleeritud, sh nende ametlik staatus ja maksuaspektid, saaks riik ka raha juurde. "Ma tean, et seadusi muuta ja uusi kehtestada on väga raske," nentis ta. Samas usub ta, et Eesti riik suhtub krüptovaluutasse pigem soosivalt.

"Meil on Eestis suured võimalused, meil on tehtud mobiil-ID, ID-kaardid, e-residentsus. Saame ka estcoini (Eesti oma krüptovaluuta - toim) teha, meil ei ole vaja seda protsessi seisma jätta. Näiteks Leedu valitsus on teinud fondid, mis investeerivad plokiahela projektidesse. Meil Eestis seda ei näe," nentis ta.

Kui mõni välismaa ettevõte teeks Eestis ICO, mis oleks samal ajal riiklikult reguleeritud protsess, tähendaks see suuri investeeringuid. "Näiteks Šveitsis on tehtud viimasel ajal suured ICOd, üle 200 miljoni on investeeritud. Makse makstakse Šveitsis. See võiks olla Eesti!" ütles Lauš.

Pangad kardavad

Pangad kardavad Lauši sõnul krüptorahaga seotud projekte, täpselt nagu e-residentidele pangakonto avamist. "E-resident registreerub ja tahab avada pangakontot, aga suurem osa neist ei saa seda teha. Sama probleem on krüptoraha projektidega - pangad ei saa aru, kuidas see töötab, kuidas seda kontrollida ja reguleerida. Nad ei taha riski võtta," ütles ta. "Pangad kardavad oma korrespondentpanka kaotada. Mõni on juba kaotanud."

Selleks, et Eesti ärimees saaks näiteks väliskaubanduses tasuda muus valuutas kui euro, peab tema pangal olema partner - korrespondentpank - riigis, mille ametlik maksevahend on see konkreetne valuuta. Kui korrespondentpank hindab panga või teinekord ka laiema regiooni rahapesu vastase tegevuse nõrgaks, siis keeldub ta selle pangaga tehingutest.

Krüptorahade ja ICOde regulatsiooni puudumine ja samal ajal investorite suur huvi selle vastu tekitab olukorra, kus väga hoolikalt reegleid täitvad asutused ei suuda avada pangakontot, kuna firma tegevuse seletamine partnerpangale osutub liiga keerukaks. Otsustatakse riske vältida. Oleks olemas kohalik õigusnorm, millele saaks viidata, oleks olukord palju lihtsam.

Kõige paremini suhtub Eesti pankadest krüptorahasse LHV, ütles Lauš. Samas ei saa LHV sellest suvest korrespondentpanga puudumise tõttu oma klientidele USA dollari makseid võimaldada.

"Loodame, et valitsus teeb varsti midagi, sest ainult riigi kaudu saab vajalikke muudatusi teha," ütles ta.

Kuhu praegu investeerida?

"Iga investeering on risk," alustas Lauš, "aga minu jaoks on praegu kõige mõnusamad krüptoinvesteeringud. Pead vaatama, millise riski tahad võtta. Krüptoraha on riskantne, turvalisem on investeerida valuutasse ja väärtpaberitesse. Aga bitcoinis on suur potentsiaal, see võiks maksta mõne aasta pärast kolm korda rohkem," ütles ta.

Estonia lavalt finantsmaailma

Karjääri hoopis balletitantsijana alustanud Dmitri Lauš taipas peagi, et artistina ära ei ela. 

"Kui tahad tantsida, siis tantsid paar aastat, aga mida sa pärast teed? Palk on väike, aga tööd väga palju. Mäletan, et ainuke puhkepäev oli esmaspäev. Laupäeval ja pühapäeval olid põhietendused."

Estonia teatri laval tantsinud Lauš leidis investeerimise. Alguses tegi ta seda USA firma kaudu, aga hiljem tekkis mõte luua Eestis ettevõte, millest on välja kasvanud Admiral Markets.

Täpsemalt pakkus Lauš 2008. aastal äripartner Aleksandr Tsikholovile välja idee asutada Admiral Markets. Kõigepealt avasid nad ettevõtte Eestis, siis Lätis, Leedus, Poolas - nüüd on firmal Euroopa Liidus üle 16 esinduse. Admiral Marketsis kaubeldakse valuutade, indeksite, toorainete, metallide ja muude alusvarade hinnavahelepingutega.

Alguses oli populaarsem valuutakauplemine, nüüd ülekaalukalt indeksid. "Meil on oluline äritegevus Saksamaal ja sakslastele meeldib indeksitega kaubelda, näiteks rahvuslik indeks DAX," ütles Lauš. Järgmisel aastal laiendatakse Saksamaal pakutavate toodete valikut. "Tahame seda turgu endale võtta," ütles Lauš.

Just Admiral Marketsi võimsaks kasvatamist peabki Lauš oma suurimaks saavutuseks. Kuid kõige tähtsamaks peab ta perekonda. "Raha ei ole oluline, kui sa oled selle pärast terve päeva tööl. Millal sa siis elad? Admirali Marketsis olid mul esimesed viis-kuus aastat sellised, kus tegin kogu aeg tööd. 18-20 tundi päevas. Praegu on minu jaoks oluline perekond ja tööl olen kuue-seitsmeni," rääkis ta.

Admiral Marketsis üritavad juhid anda rohkem otsustusõigust noortele. "Mõnikord on niimoodi, et sa tuled tööle ja tahaks kõike ise teha, aga tegelikult saavad neid asju teised töötajad ka teha. Kui sa delegeerid, saad ise palju rohkem töötada strateegiaga," ütles ta.