Eurooplane ei saa Eestis äri teha

Prantslanna Laurence Jeanne Beuchard asutas eelmise aasta lõpus Eestis kaks ettevõtet ja advokaat avas tema firmale esimese pangakonto Swedbankis. "See oli lihtne, meie advokaat avas pangakonto viie minutiga," kirjeldas Beuchard esimest kogemust siinsete pankadega.

Sel aastal on tema ettevõtted ostnud Eestis viis korterit ja rendivad neid välja. Loodud on ka kolmas firma. Beuchard tahaks ettevõtteid arendada, kuid teiste firmade jaoks ei ole talle seni pangakontot avatud. "Mul on investorid, kes tahavad Eestis kinnisvarasse investeerida. Nad ei saa, sest neil ei ole pangakontot. See on nii kummaline, sest meid kutsutakse siin firmasid asutama, aga pangakonto avamine on väga aeglane," rääkis ta. Prantslastest investoritega tehingute jaoks on olemas kokkulepped kinnisvarabüroo ja notariga, kuid kõik seisab pangakonto avamise taga.

Rohkem kui kuu aega tagasi käis Beuchard Swedbankis, LHVs ja Nordeas. LHV jaoks oli probleem, et Beuchard on Eesti alaline elanik, tema partnerid on aga Eestis uued. Swedbankis on ta ootel, sest pangal on palju tööd ja avaldust menetlev komitee on üle koormatud. "Kui sul on palju kannatlikkust, saad siin palju teha," tõdes ta.

Beuchard nentis, et võrreldes Prantsusmaaga käib Eestis ettevõtte asutamine väga kiiresti, aga pangakonto avamine on tülikas, aga ilma kontota ettevõte toimida ei saa. Tema hinnangul võib see pidurdada meie majanduse arengut. Eesti tõmbas teda aga seetõttu, et siin ei maksustata ettevõtetel kasumit enne, kui dividende välja maksad.

Euroopa Liidu kodanikel pole eeliseid

Advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg ütles, et isikud ei pea olema pärit kusagilt eksootilistest riikidest, et neil oleks siin keerulisem pangakontot avada, Euroopa Liidu kodanikud läbivad praegu samasuguse kadalipu.

Hammerberg tõdes, et pangad on kontode avamisel konservatiivsed rahapesu vastase võitluse tõttu, mis on iseenesest õige. "Pankasid ei saa süüdistada selles. Regulatsiooni eesmärk on ju kõik hea: takistada rahapesu ja terrorismi finantseerimist. Nende järgimine on viinud selleni, et kõik mõtlevad rohkem seaduse täitmisele ja oma riskide juhtimisele kui sellele, kuidas päriselt takistada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Selles valguses on pankadel arusaadavalt äri, mida juhtida, nemad teevad äriotsuseid," selgitas ta.

Hammerberg märkis, et regulatsioon on samasugune kogu Euroopa Liidus ja sarnane arenenud maailmas, kuid sellest hoolimata on pangad muutunud kontode avamisel väga konservatiivseks. Põhjus on tema arvates ebaproportsionaalselt suures riskis, mille pangad võtavad võrreldes sellest saadava tuluga.

"Nad saavad ühe esialgu väikese kliendi juurde, aga sellega kaasneb suur võimalik risk," ütles Hammerberg. Ta lisas, et üks asi on reeglites, teine aga selles, kuidas nende reeglite järgi käitutakse. "Rahapesu tõkestamise reeglid ei ole olnud nii väga erinevad ju viimasel ajal, siin ei ole drastilist muutust. Küll aga oleme näinud kontode avamise poliitika muutumist silmanähtavalt konservatiivsemaks viimastel aastatel. Näeme seda tehingutes, kui meil on vaja avada siin välismaiste ostjate jaoks pangakonto selleks, et nad saaksid omandada näiteks Eestis ettevõtte või  avada väärtpaberikontot ja seega ka sularahakontot, ja ka uute äride asutamisel. See ei ole lihtne."

Hammerberg ütles, et küsimus ongi selles, kui suur isu on pankadel riski võtta, sest üldist kohustust pangakontot avada ei ole. "Iga äriotsus käib reeglina tasakaalus: võetav risk versus tulu. Kui tuntakse, et kliendibaas on piisav ja ei pea selleks võtma uusi riskantseid kliente, kellega seoses otseselt igaühega märgatavalt tulu ei teki, siis nii need otsused sünnivad."

Hammerberg märkis, et panga vaade riskidele on grupiülene ja kuna Eestis on enamasti suurte Skandinaavia gruppide pangad, tuleb otsuseid otsida sageli mujalt. Tema sõnul võivad erandiks olla pangad, kellel on vaja oma turuosa suurendada ja kes sellest tulenevalt võtavad avatuma ja progressiivsema hoiaku, mis ei tähenda siiski valimatut uute klientide haaramist. Sellistel turuosalistel võiks Hammerbergi sõnul olla ka rohkem motivatsiooni väliskodanike tausta uurida ja sellele oma ressursse kulutada.

Tema hinnangul võiks olla abi sellest, kui rahapesu andmebüroo annaks täpsemad juhised selle kohta, mis on piisavad tegevused selleks, et täita seadusest tulevaid kohustusi. "See võimaldaks ka pankadel oma riske paremini juhtida ja ehk oleks ka kontot lihtsam avada," ütles Hammerberg.

E-residentsus ei anna eelist

Pangakonto avamiseks peab e-resident läbima samasuguse kadalipu nagu iga teine välismaalane, kuid e-residendid eelistavad pangakonto asemel uuenduslikumaid lahendusi.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost märkis, et e-residendi staatus ei anna konto avamisel eelist võrreldes teiste mitteresidentidega ning konto avamise protsess on täpselt samasugune. See tähendab, et mitteresidendina Eesti pangas kontot avada sooviv ettevõte peab andma ülevaate oma ärist ja selle seotusest Eestiga.

Roost ütles, et kuna pank peab lisaks kliendilt endalt saadud infole koguma täiendavalt teadmisi kliendi tausta ja äritegevuse kohta, ning mitteresidentidega seotud informatsiooni kontrollimine on keerulisem, võtab konto avamise protsess ka kauem aega ja on kulukam. "Edaspidi muudab e-residentsus suhtluse pangaga kliendi jaoks siiski lihtsamaks ja mugavamaks, näiteks nad saavad dokumente digitaalselt allkirjastada," ütles Roost.

E-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus ütles, et kuna e-residentide loodud uute ettevõtete arv on tublis kasvus, siis järjekorrad ja vahel ka kontode mitteavamised tulevad ikka esile. Samas näitab nende kogemus, et e-residendid ei vaja niivõrd klassikalist pangakontot, kuivõrd makse- ja arveldusteenuseid. "Viimastel kuudel on juba üle poolte e-residentide loodud ettevõtetest avanud arvelduskonto fintech (finantstehnoloogia – toim) ettevõtete kaudu nagu Holvi ja Transferwise ning seni on e-residendid näidanud rahulolu," rääkis Korjus.