Äripäeva trükitööstuste edetabeli võitis kartongist reklaamstende tootev Emerson Ten, kelle edulugu algas 2009. aastal, kui nad läksid Prantsuse monopoli vastu kohtusse ja võitsid.
- Kristel-Ratnik Soosaar käib Emerson Teni Võhma tehases hea meelega ja talle on hakanud tunduma, et Võhma on Eesti keskpunkt. Foto: Eiko Kink
Emerson Teni tooteid kasutavad maailmabrändid Coca-Cola ja L’Oreal.
Emerson Teni juht Kristel Ratnik-Soosaar on rahul – aastatega on vahendajast kasvatud tootjaks, kellel on ette näidata tehas Võhmas ja Tallinnas, lojaalsed töötajad, klientidena suurtegijad ning mõte tulevatest investeeringutest tekitab puhast rõõmu.
Emerson Ten on tänaseks niisiis tõsiseltvõetav masinatega firma?
Jah, meie juba oleme natuke tõsiseltvõetav, sest meil on Võhma linnas printer ette näidata. Need, kes on masinad endale otsnud, on teinud märgatavalt suurema investeeringu. Arvan, et meie investeering – poolteist miljonit neli aastat tagasi Võhmasse – asetab meid juba tõsiseltvõetavatesse. Sinna tuleb tänavu üks üle 100 000 euro suurune investeering juurde. Masina ülespanek nihkus küll jaanuari, aga lepingud on sõlmitud.
Tehased on meil nii Võhmas kui ka Tallinnas. Patenteeritud toode on enamasti Tallinnas ja kõik muu materjal, mis on paksem kui 8 millimeetrit, tuleb enamasti Võhmast.
Nelja aasta tagune investeering on ennast ära tasunud?
Tegime investeeringu suurde tööstusprinterisse ja muidugi on ta ennast ära tasunud. Järjest rohkem seda printerit kasutame. Ühest vahetusest on saanud kaks vahetust, liigume kolmanda vahetuse suunas. Tegelikult käib juba väike vaatamine, et äkki teine selline veel osta.
Ööpäev läbi töö käib nii väikeses kohas nagu Võhma – kuidas te tööjõudu leiate?
Õnneks ei ole head inimesed Eestimaalt otsa saanud. Meil on Võhmas väga hästi läinud. Oleme toonud inimesi Tallinnast tagasi Mulgimaale – väga häid inimesi. Samuti leidnud kohalike seast väga taibukaid, nutikaid ja lojaalseid töötajaid. Kui saad endale kogukonnast kontaktisiku, siis leitakse sulle kohe väga head inimesed. Elu on võimalik ka väljaspool Tallinna!
Emerson Ten
Käive: 2 375 925 eurotÄrikasum: 285 818 eurotTöötajaid: 31Omanik: Emerson ten Europe SLKoht eelmisel aastal: 57.
Kuidas Võhma sõelale jäi?
Võtsime endale pähe idee, et tahame olla väljaspool Tallinna. Otsisime tootmispinda Ida-Virus, ümber Tallinna, aga täiesti ideaalse tootmispinna leidsime Võhmas. Kui omanikuga maha istusime ja mõtlesime, kas see on võimalik, siis saime aru, et Eestimaa on nii väike, et ma võin päris palju oma tutvusringkonnas üles lugeda inimesi, kes teavad kedagi Võhmast või kes on seal kunagi elanud. Mulle on hakanud tunduma, et Võhma on Eesti keskpunkt.
Leidsite ideaalse kinnisvara?
Tootmiskinnisvara sellises suuruses nagu 1000 ruutmeetrit on väga haruldane. On igasuguseid erinevas kvaliteedis hooneid, aga sellist, et astud sisse ja hakkad homme tootma, sellist tol hetkel turul ei olnud. Järgmisel aastal saab viis aastat seal täismahulist tootmist täis. Toodame üle Euroopa kõik siin.
Kui palju teil inimesed palka saavad?
Sõltub erialast, püüame jälgida nii Eesti keskmist palka kui ka sektoris makstavaid palku. Need inimesed, kes 2009 meie juurde tulid, on meie juures ka alles. Ma ei ole pidanud kulutama oma raha uute inimeste otsimise peale. Kaader ei voola.
Oleme võtnud endale eesmärgiks, et kui keegi meie juurest ära läheb, siis kui ta läheb kuhugi, kus tal on kõrgem positsioon või ta läheb õppima, siis seda tuleb toetada ja sellesse soojalt suhtuda. Igasugune kasv on alati teretulnud. Kui inimene ütleb, et läheb keeltekursustele – meil on Tallinnas käsitöö peal vene kollektiiv, kes järk-järgult käib keeltekursustel – siis loomulikult me soosime seda. Inimestel peab olema kõrgem siht alati silme ees.
Mis on teie eesmärgid?
Kasvada. Oma praegust käivet lähimate aastate jooksul vähemalt kahekordistada ja muuta tuntumaks oma Eazzy kaubamärki.
Arvan, et veel olulisem oleks kogu protsessi digitaliseerimine. Ja teiselt poolt on suur väljakutse kasvada turul, kus on väga tugev hinnasurve. Mis tähendab, seda, et kodus peavad asjad korras olema.
Hinnasurve, tähendab konkurendid on tublid?
On. Oleme astunud kandadele mõnele suurele tegijale Hollandis ja suurel ettevõttel märksa lihtsam hinnaga survestada.
Kuna tootmine on ikka veel võimalik ka Soomes ja Rootsis, kus on palgad ikkagi veel kõrgemad, siis järelikult peab see olema võimalik ka meil.
Kristel Ratnik-Soosaar,
Emerson Teni juht
Kas sellest on abi, et tootmine on Eestis või enam ei ole?
Masinad maksavad kõigil ühepalju, materjal maksab kõigil ühepalju ja töötasu hakkab ka juba järele jõudma. Hetkel – olgem ausad – oleks odavam toota Hispaanias või Portugalis.
Aga sellist mõtet ei ole pähe tulnud?
Ei ole. Kui on siin alustatud, siis ikka võiduka lõpuni. Teine asi, mida just omanikuga reedel arutasime – kuna tootmine on ikka veel võimalik ka Soomes ja Rootsis, kus on palgad ikkagi veel kõrgemad, siis järelikult peab see olema võimalik ka meil. Lihtsalt sõltub sellest, mis on sinu eesmärk. Tahame Võhmas tublisti kasvada ja teeme plaane sinna uue maja ehitamiseks. Uued masinad ja uus maja peaks tulema lähema kahe aasta jooksul. Rõõmustavaid asju on.
Mis eelise digitaliseerimine teile annab?
See tähendab meie jaoks seda, et protsessid on rohkem nähtavad ja rohkem juhitavad. Eesmärk on tarneahela digitaliseerimine nii palju kui võimalik koostöös allhankijatega ja ka müügiprotsesside digitaliseerimine.
Inimeste töökohad ei kao ära?
Ma ei usu. Tekivad lihtsalt teistsugused töökohustused. Lõppeks, kui me peamegi vähem tööd tegema ja saamegi selle eest rohkem hüvesid, siis keegi pole selle vastu.
Kes teie tooteid ostavad ja kuidas nad neid leiavad?
Selles on süü Eazzy kaubamärgil. Käime palju messidel, meie tooted on kvaliteetsed ja tõenäoliselt ka see, et peame oma tähtaegadest väga täpselt kinni. Võime ühe käe sõrmedel üles lugeda, kui aastas on mõni töö hiljaks jäänud. Tavaliselt on see juhtunud meist olenematul põhjusel.
Meil on väga head müügimehed üle Euroopa ja kui ühele suurele ketile hakkad tegema, siis läheb pall veerema. Väga palju materjale ongi läinud just selliste suurte vahendusfirmadele, kes töötavad suurkorporatsioonidega nagu Kellogg’s, Coca-Cola, L’Oreal, Mars ja Pedigree. Kui nad saavad ühel hetkel oma tooteportfelli väga hea tootmise taha, siis tellivad sinna järjest juurde. See läheb juba isevoolu ja isekasvamise teed vaikselt.
Kuidas mõjutab teid see, et reklaamiraha rändab sotsiaalmeediasse?
Eks ta muidugi mõjutab. Kogu digitaalne reklaamimaalim – ega sa ei võistle sellega. Lähed poodi ja reklaamipannool on võime lugeda sinu vanust, sinu nägu, seda, kas sul on juuksed või ei ole, ja pakkuda sulle reklaami vastavalt sellele. Kui oled ilma juusteta, siis ei näidata šampoonireklaami, aga kui mina tulen, siis antakse šampoon ja ripsmetušš. Sellega on raske võistelda. Aga nii kaua, kui turgu veel on ja inimesed käivad poes ja kuni poest on papist riiuleid ja nii kaua, kui üldse poode on… Kui vaatame, kuidas Amazon on USAs suurtes linnades võimeline kahe tunniga kauba kohale tooma, siis…
Meilgi kolivad poed järjest internetti…
Eks siis tuleb ärimudelit muuta ja teha midagi muud. Ega pakend ju kuhugi ei kao. Trüki poole pealt lähevadki pakendid kirevamaks ja edevamaks. Kui droon paki koju toob, siis saab sinna paki peale personaliseeritud reklaami trükkida.
Mis on trükitööstuses praegu suurimad väljakutsed?
Reklaamitrükikodadel on kindlasti suur probleem, et stabiilset müüki saada on hästi suur väljakutse. Väga suur on hooajalisus, aga keegi ei saa täpselt aru miks. Näiteks meil on müük üle Euroopa ja mingil määral on näha, et kui mingid pühad langevad nädalavahetusele, siis müük ei kuku, aga kui on nädala keskel, siis pühade ajal ja enne seda ei toimu midagi ja pärast on ka auk. See on inimloomus, tahetakse puhata. Tahakski saada müüki sujuvamaks ja vähem hüplikuks.
Teine väljakutse on väga kiiresti uuenev tehnoloogia. Uued digitrükimasinad tulevad nii kiiresti peale, et käid messil ja vaatad: pagan, oleks pidanud aastakese ootama! Igal aastal läheb järjest põnevamaks.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.