Lääne Elu, alatine missiooni­projekt

Et Lääne Elu suuremosanik ja ärilise poole juht Arne Veske ei leidnud vaatamata algsele nõustumisele võimalust Äripäeva küsimustele vastata, aitas Äripäeva hädast välja lehe teine omanik, riigikogulane Andres Ammas (Vabaerakond).

Olete öelnud, et Lääne Elu ei ole mitte äri, vaid missiooniprojekt. Mis vikerkaare lõpust te nüüd siis kullapoti leidsite?

(Naerab) Siin peaks küll helistama Arne Veskele, kes tegeleb äripoolega. See tundub küll väga uskumatu, et me seal oleme.Juba aastast 1989 ehk juba pea 20 aastat on meie rollid jaotatud niimoodi, et nii palju, kui võimalik, võimalust ja aega on, aitan mina kaasa lehe sisulise poole pealt. Lääne Elu majandamisega tegeleb suuremaktsionär Arne Veske. Ärilisi numbreid ei oska ma kuidagi kommenteerida. Arvan, et Lääne Elu OÜ ise ei tegele ainult konkreetse ajalehe väljaandmisega ja võib ka muude teenustega seotud olla.

Viitate Arne Veske laenuärile? (Äripäeva infopanga järgi on Veskel osalus seitsmes firmas ja ta on üheksa firma juhatuse – toim.)

Ma ei usu. Ma usun, et ta on need asjad eraldi hoidnud. Ma oskan kommenteerida sisulisi asju, aga mitte majandusnäitajaid.

Sisulised asjad on majandusnäitajatega seotud – toimetuses on ikka tunda, kas juriidilisel kehal läheb hästi või halvasti...

Lääne Elu toimetus on kahtlemata mures maakonnalehtede tuleviku pärast üleüldiselt. Koos haldusreformiga sai Lääne maakond kõige rohkem pihta ja kaotas Pärnumaale hulga elanikke ja territooriumi. Lääne Elu jaoks on väga oluline, millist lehte – kas Lääne Elu või Pärnu Postimeest – hakkavad jälgima Lõuna-Läänemaa elanikud, kes on nüüd formaalselt Pärnumaa koosseisus.

Kas Lääne Elu jälgib siis maakonna asjade kajastamisel ajaloolise Läänemaa piiri?

Just. Siin on muuseas ka väga ilus ajalooline paralleel. Kui Lääne Elu 1989. aastal alaustas, siis me püüdisme põhimõtteliselt kajastada ajaloolist sõjaeelset Läänemaad. See tähendab Vigalat, Märjamaad, Varblat. Praegu kajastame Lõuna-Läänemaad edasi vähemasti sama intensiivselt ja hästi, nagu seni seda teinud oleme. Me ei lase ennast haldusreformist segada ja arvame, et selle piirkonna identiteet on tegelikult siiski Läänemaa, olgugi et inimesed võivad kaupu ostmas käia Pärnus.

Kuidas sündis ostsus hakata ajalehe veebisisu eest raha küsima?

Oleme läinud kaasa üldise tendentsiga ja arvanud, et siiski teatud osa võiks olla tasuline. Meil on praegu kompamise aeg – oleme seda ju teinud alles paar kuud. Sügisel alustasime, varem oli kogu online tasuta. Tegelikult praegu ei oska me veel selle kohta järeldusi teha ja kompame piire. Kas meie lugejad või meie online’i jägijad võtavad selle omaks või mitte?

Peame üks pool aastat ootama tagasisidet ja siis teeme järeldused. Veebilehe uus kujundus tuli alles paar kuud tagasi sügisel välja.

Muljal Eestis ja maailmas tundub maksumüüridest asja saavat... Meile tundub ka. Ma olen jälginud, et online’i jälgimine käib peamiselt tööajal ja kontoritest. Päris õiglaseks ma seda ei pea, et vähese sissetulekuga vanemad inimesed jaksavad tellida paberlehte ja oma päevi arvuti taga mööda saatvad inimesed arvavad, et nad peavad kõike tasuta saama. Eetiliselt see päris korrektne ei tundu.

Mina olen väljendanud intuitiivset vastuseisu online-meediale, aga ma saan aru ja lepin olukorraga, et trendi vastu ei saa. Ma ise armastan paberlehte ja mulle tundub ebaõiglane see, kui inimene arvab, et ta peab maakonnalehte tasuta saama.

Keda konkurentidena näete?

Ma ei ole originaalne. Kõik maakonnalehed näevad oma suurima konkurendina tasuta munitsipaalmeediat – valdade ja omavalitsuste ajalehti. Pärast haldusreformi on see konkurents veel armutum. Juba on lugeda olnud sellest, kuidas varasema vallalehe asemele moodustatakse avalike suhete osakondi, nagu see on ministeeriumites ja suurtes omavalitsustes ning sisuliselt hakatakse seniste maakonnalehtedega võistlema.

Ja tehakse nad poliitiliseks?

Jah. Ükskõik kui õilsatel eesmärkidel munitsipaallehte ka välja ei anta ja püütakse tasakaalu hoida, siis nad ei asenda seniseid maakonnalehti. Maakonnalehel on poliitlist erapoolestust kahtlemata palju-palju lihtsam hoida. Tunnetan seda ohtu ja pelgan, et lugeja läheb lihtsama vastupanu teed. Munitsipaalleht on ideaalis informeerija, maakonnaleht on identiteedi kujundaja ja suurema missiooni kandja, kui seda saavad olla munitsipaalväljaanded.

Me Arne Veskega ei tagane kunagi sellest, et Lääne Elu on alati olnud missiooniprojekt. Tulus ja dividendi andev on ta olnud vaid mõnel aastal.

Ja see on teie arvates okei? Tulu on lisaboonus?

(Naerab) See on nagu lisaboonus, aga ütleme nii, et Lääne Eluga alustades aastal 1989 me ei mõelnud, et me sellega jõukaks saame. See on olnud boonus ja olen seda käsitlenud õiglase tulemusena hirmsa töörügamise eest, mida me algusaastatel tegime.

Mis edasi plaanis on?

Hoida lehte elus nii kaua, kui meie jaksame. Loodan sellele, et partneril Arne Veskel on ka muud ärid, mis teda elatavad ja lubavad meil Lääne Eluga jätkata ka siis, kui see tulu ei too. Ma ei näe võimalusi, et maakonnaajakirjandus praeguste olude juured tohutult tulusaks võiks muutuda.

Laienemise plaane pole peast läbi käinud – et hakkaks raamatuid välja andma või laiendaks toimetust?

Loomulikult jälgime ümberringi toimuvat ja reaktsioonina sellele oleme kaks korda kuus välja andnud tasuta reklaamilisa, mis levib laiemalt kui Lääne Elu. Teeme seda selleks, et see turg ise täita, mitte oodata konkurente. Reklaamiostjaid võiks alati olla rohkem ja see pole ka teab-mis-edukas projekt, aga meile on tundunud mõistlik see nišš enda käes hoida.Raamatute välja andmine ei tundu nii väikese lehe jaoks väga perspektiivikas. Oleme mõtisklenud, et võiks oma maakonnalehe kogemust ka mõnes muus maakonnas rakendada, aga oleme sellest seni loobunud. Kui mõni võimalus sülle kukub või pautakse, siis võib-olla mõtleme selle peale.

Miks mitte ei võiks maakonnaleht oma kogemust kas või tehniliselt mõne munitsipaallehe välja andmiseks. Nii, et vallavalitsus annab sisulise materjali ja meie toimetus küljendab ja toimetab.

Toimetust laiendada pole praegustes majanduslikes oludes otstarbekas. Toimetus on meil hästi komplekteeritud – kogenud töötajad, lojaalsed, missoonitundelised. See on suur asi.

Investeeringuid on tulemas?

Lähiajal ei oska ette näha. Toimetus on materiaalse baasiga hästi varustatud. Meil on ühed mugavamad ja avaramad toimetuse ruumid ja ka korralik arvutibaas. Sellist investeerimisvajadust ei näe.