Eestlased ehitavad maailma suurimat krüptopanka

Alles paari kuu eest peakontori Aasiast Tallinnasse ümber kolinud idufirma on mõne nädalaga juurde palganud 20 töötajat. Kui varem oli panga asutaja Kristjan Kangro ja tema mõttekaaslaste plaan rajada planeedi teisele poolele täielikult digitaalne mobiilipank, siis tänaseks on muutunud nii laev kui ka selle kurss.

Krüptoraha turuplatsidel kaupleva osakuga Change’i rajatav „uue ajastu pank“ on Kangro sõnul tööle meelitanud kohaliku IT-sektori helgeimaid päid. „Skype’i põhituumik koosnes parimatest IT-arendajatest. TransferWise’i tuumik Skype’i endistest töötajatest. Change’i tuumikus töötavad omakorda TransferWise’i endised töötajad. Teatepulk kandub edasi,“ illustreeris Kangro.

Äripäev käis noore panga noore asutajaga vestlemas, mida täpselt teha plaanitakse, miks saab tema arvates kümne miljoni dollariga maailma tipp-panka rajada ning mis tunne on, kui tuhanded inimesed (sealhulgas DHLi endine juht) loetud tundide jooksul sinu äriplaani miljoneid dollareid investeerivad.

Mullu septembris ütlesite, et plaan on luua Kagu-Aasias Hansapank 2.0 ning teha seda mobiiliäpina. Mis on muutunud?

Nüüd on eesmärk luua 3.0. Varem tahtsime ehitada digitaalpanka, millel pole kontoreid. Tänaseks oleme aru saanud, et tõeline finantsinnovatsioon peitub plokiahelas. See ongi põhiline kontseptsiooninihe – ehitada pank üles lisaks FIAT-valuutale (keskpankade trükitavale rahale – toim) ka krüptorahadele.

Muutunud on ka viis, kuidas raha kaasame. Me ei tõstnud raha riskikapitalifirmadelt, vaid 5600 inimeselt üle maailma. Oleme TransferWise’i ja Agrello järel kolmas eelmisel aastal enim raha tõstnud tehnoloogiafirma Eestis. Samuti oleme nüüdseks aru saanud, et Euroopa Liidu ühtne finantsregulatsioon on meile kui nii-öelda alternatiivpanganduse tootele väga atraktiivne. Aasia kontor jääb meil endiselt käiku.

Kas Aasia killustunud ja konservatiivne finantsregulatsioon osutus ikkagi liiga suureks suutäieks?

Pigem muutus visioon. Pöörasime end üha enam krüptovaluutade suunas ja nägime, et keskkond idee rajamiseks on selleks siin lihtsalt parem. Euroopas saame ühe panganduslitsentsiga teenust pakkuda 500 miljonile inimesele. Singapuris oleks olnud kallim litsentse saada ning seal elab 5 miljonit inimest.

Kui Aasias olite ühed esimesed tegijad, siis Euroopas ootavad teid juba suuremad konkurendid. Kuidas oma võimalusi hindate?

Me ei ürita teistelt inimesi ära meelitada. Me ehitame panka krüptoinimestele. Sarnaselt Revoluti ja TransferWise’iga loome one-click multi currency account’i (mitme valuutaga konto – toim), aga sellise, mille kaudu saab dollarit, naela, bitcoini, etherit ja teisi valuutasid läbisegi vahetada. Kui nemad annavad võimaluse teha pangandust n-ö ausate vahendustasudega ja vabalt valitud valuutades, anname meie lisaks võimaluse kasutada kõiki finantsteenuseid. Me aga ei ehita neid teenuseid ise, vaid outsource'ime. Sama teevad kõik maailma pangad. Kõik on põhimõtteliselt R-kioskid - keegi ei tooda oma Snickersit, õlut või vetsupaberirulli ise.

Revolutil on sama äriplaan.

On. Aga kui kõik läheb hästi, jõuame meie ette. Meil on esimeses kvartalis plaanis mõned investeerimisteenused nagu peer-to-peer lending ja kinnisvara ühisrahastus juba platvormile integreerida. Revolut teeb küll oma kasutajatele krüptorahad hästi lihtsasti kättesaadavaks, kuid paraku on nende teenus krüptoinimestele ülikallis. Lisaks ei saa Revoluti kaudu teha kõiki neid asju, mida krüptoga peaks saama teha (Revoluti krüptorahakotti ei saa kasutaja hektel oma välise krüptorahakotiga integreerida - toim).

Meie ei mängi, et oleme krüptosõbralikud. Me olemegi seda. Krüptoraha on meie jaoks nagu iga teine valuuta. Sündisimegi sellest, et 5600 krüptoinimest ütles, et me tahame seda panka.

Meie ettevõtmiste lõppvisioonid on sarnased. Ka TransferWise liigub Revolutiga samas suunas.

Teil kõigil on sloganid stiilis "Revolutsioon on nüüd! Revolutsioon on siin! Liitu revolutsiooniga!".

Meie tegelikult rajamegi liikumist. Meil pole kahte asutajat – neid on 5600. Me ei ehita toodet selle järgi, mida ise arvame, et inimesed võiksid tahta. Me küsime enda Telegrami (suhtlusäpp - toim) grupis 4000 inimeselt, mida nad tahavad.

Kaks kuud pärast raha tõstmist on meil beetaversioon turul ning inimesed saavad juba meie platvormilt pangakaarte tellida ja krüptosid vahetada. Pidevalt küsime kommuunilt, mis neile meeldib, mis ei meeldi ning mida tahavad näha järgmises tootes. Saame iga päev 100-200 sõnumit, mille järgi oma plaane kohendame.

Kõik toimub alt üles, mitte ülalt alla. Kui meie konkurendid juhtuvad samuti grupis olema, saavadki nad pidevalt näha, mida me parasjagu ehitame. Viimaks on meie eelis, et oleme ka avalik firma – meie coin'i ööpäevane kauplemiskäive ulatub poole miljoni dollarini.

Kas selline pooldemokraatlik mudel ka tegelikult toimib? Kuidas te sisse voolavat infot haldate ja filtreerite? 

Kõiki kuulata ei saa ning hääletusi me samuti ei korralda. Saame aga vaadata, millised trendid sissetulevast infost välja joonistuvad, kanda need tootekaardile ning viimaks testida, mida inimesed kasutavad. Näiteks võib inimene küll öelda, et tahab platvormile FIAT-valuutat, kuid kui see võimalus tekib, siis ta seda ei kasuta. Usume sellesse, mida inimesed teevad, mitte, mida nad ütlevad.

Kaasasite 17,5 miljonit eurot 5600 investorilt. Kas suurinvestorid panustasid lõviosa summast?

Kümme kõige suuremat investorit on institutsionaalsed. Suurimad pärinevad Šveitsist, Austraaliast, Taist ja Singapurist. Tegu ongi krüptoraha investeeringuteks loodud fondidega.

Detsembris toimus maailmas ca 100 ICOt (initial coin offering - toim). Kuidas investoritega üksteist üles leidsite?

Usun, et meid leiti tänu kõvale tiimile ja tänu tuntud ja tunnustatud inimestele ning organisatsioonidele, kes meie taha koondusid. Näiteks retweetis meid Toomas Henrik Ilves. DHLi eksjuht Roger Crook, kes on meie nõustaja ja investor, tuli videosse ja rääkis, miks ta meisse usub. Samuti lõime partnerlussuhte Eesti e-residentsuse programmiga.

Kas ICO läks ludinal või oli ka keerulisi hetki?

Kõige raskem ICO juures oli infovahetus ja flirtimine tuhandete inimestega üle maailma. Ei olnud nii, et lähed riskikapitalifirma juurde, räägid ühe inimesega ja vastad tema küsimustele.

Enne ICO algust oli huvi eriti terav ja kogu tiim vastas 24/7 küsimustele. Magasime token sale’i ajal paar tundi ööpäevas. Mängisin kunagi Eesti noortekoondises käsipalli. Kui token'ite müük algas ja nägime, kuidas miljonite kaupa raha tuleb, siis sellist adrenaliini ma varem kogenud ei ole. 75% rahast tuli tundidega.

Kas teil oli seatud kindel summa, mida lootsite kokku saada?

Meil oli summa, millest me ei tahtnud üle tõsta – ca viis korda sama palju kui saime. Arvutasime välja, et selline pank, mida tahame luua, vajab 5-10 miljonit dollarit. Nii-öelda üle jääva 7,5 miljoni eest ehitame tiimi veel tugevamaks ning saame inimestele ka natuke karjuda, et tulge ja vaadake, kui hea toode meil on.

Ütlesite CNBC otse-eetris, et kui krüptorahaturg samas tempos kasvab, olete viie aasta pärast maailma juhtivate pankade seas.

Ma kinnitan seda. Kui kasv jätkub, on see saavutatav. Oleme juba praegu koos TenX ja Monacoga üks juhtivaid krüptopankasid maailmas. Investorid investeerisidki meisse seetõttu, et nad uskusid, et suudame valitud strateegiat ellu viia.

Viis aastat on krüptomaailmas meeletu pikk aeg. Kui krüptorahade turumaht taevasse lendab, võtavad regulaatorid sektori sihikule. Millised on teie arvates krüptosfääri peamised ohud?

Kindlasti võib korrektsioon tulla ja ma arvan, et tulebki. Siiski usun, et krüptorahade turumaht jääb veel selgelt alla turupotentsiaalile. Paraku aga näen, et kõik krüptoinvestorid ei saa sellest aru. Siiski, bitcoin on mitu korda kokku kukkunud ja tagasi tulnud. Suured pangad kukkusid 2009. aastal kokku ja tulid tagasi. Arvan, et tugevad firmad leiavad alati viisi, kuidas elus püsida. Üks põhjus, miks me traditsioonilisi pangateenuseid pakume, on krüptovaluuta riski maandamine. Me ei pane kõiki munasid ühte korvi.

Näete, et krüptoraha on paljudele kiire rikastumise skeem.

Jah. 1999. aastal oli dotcom'i mull ja inimesed tegid web 2.0 miljoneid investeeringuid. Kas inimesed investeerisid paljudesse toodetesse miljoneid eurosid lihtsalt A4 lehe põhjal? Jah. Kas tollane kõrgustesse küündinud turumaht oli interneti potentsiaalist lõpuks kõrgem? Ei olnud. Arvan, et täpselt sama toimub praegu krüptorahaga.

Käibel tokeni'te järgi ulatub Change’i turumaht praegu (intervjuu tegemise hetkel – toim) 25 miljoni peale.

Meil on kokku 79 miljonit token’it, millest suur osa pole veel käibel – sisuliselt on meie turumaht token’i praeguse hinna juures kokku 50 miljonit. Kümme aastat ehitatud LHV-l on see 300 miljonit. Oleme sisuliselt aastaga rajanud kuuendiku LHVst.

LHV on teise fookusega ja selgelt väiksemale turule keskendunud. Kas teid on ikka paslik võrrelda?

Jah, oleme täiesti erinevad. Meie ei ürita tänapäevast pangandussüsteemi parandada, vaid üritame seda ümber kirjutada. Nende aktsionär tahabki konservatiivsemat käiku. Meie aktsionär tahab, et me läheksime all-in. Kas ehitame järgmise TransferWise'i või kõrbeme. Neid ei huvita 5-10% tootlus. Ütlen ausalt. Kui sellest firmast saab 100miljoniline ettevõte, mis pakub traditsioonilisi pangateenuseid, siis ma ebaõnnestusin.

Mida Change’i klient praegu teha saab?

Meie krüptorahakotis saab hoida bitcoini, litecoin'i ja etherit, mida kasutajad saavad omavahel vahetada. Samuti saab tellida pangakaarte, millega krüptoraha kulutada. Poole aasta pärast plaanime lisada ka FIAT-valuutade vahetamise ja kulutamise võimaluse.

Kas plaanite ka hoitavate coinide valikut laiendada?

Jah. Lõime just käed ühe krüpto-start-up'iga Kyber, kelle abil saab meie platvormil varsti kõiki ERC20 token'eid vahetada. Praegu töötame ka selle kallal, et ülekandeid madalama vahendustasuga pakkuda. Edaspidi hakkame uute teenuste poole vaatama.

Teie coin’i väärtus on viimastel päevadel (päev pärast jõule – toim) tõusnud kolmandiku võrra. Miks?

Meil läks just siis beetaversioon avalikuks ning pangakaardi tellimine lahti, mistõttu inimesed said kinnitust, et oleme legitiimne projekt. Lisaks on usaldust kasvatanud partnerlus Eesti riigi ja Kyberiga.

Olete noor mees ja võtnud endale väga suure ja ambitsioonika koorma kanda. Kas vahel on ka tunne, et asi kasvab üle pea?

Ettevõtlus on kuritegevuse järel elus kõige suurem risk. Eriti tehnoloogiaettevõtlus, kus asjad muutuvad ülikiiresti. Enim toetab mind aga see, et minu kõrval on tipptasemel tiim, kes alati täidab oma lubadused. Me oleme väga ambitsioonikad. Kui minna meie kontorisse ja inimestega suhelda, siis näed, et tahamegi luua järgmist Skype’i. Seepärast inimesed Eesti juhtivatest tehnoloogiafirmadest meile ka tööle tulevad.

Revolut: lihtsuses peitub võlu

Revoluti Balti haru juhi sõnul Andrius Biceika on Revoluti fookus pakkuda massidele võimalikult lihtsat ja mugavat viisi krüptorahaga toimetada. „Tõsised kauplejad leiavad mõistagi alati viise, kuidas osta, hoida ja müüa krüptovaluutat odavamalt,“ vastas ta Kristjan Kangro väidetele, et Revoluti vahendustasud on konkureerivate platvormide omadest kõrgemad. „Näiteks võtab Krakeni portaaliga liitumine tausta- ja dokumendikontrolli tõttu paar nädalat ning kui inimene lõpuks soovitud krüptoraha kätte saab, tekib tal hulk küsimusi, mida sellega tegema hakata – kas hoida seda platvormil, laadida see krüptovõtmele üles või kanda teise krüptorahakotti jne,“ võrdles ta. Biceika sõnul on aga pangandusäpi kliendid nende ühe kliki lahenduse hästi vastu võtnud.