Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rünnak Äripäeva veebide vastu oli pahatahtlik
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Äripäeva digiarenduste juht Dmitri Kovagin selgitavad, kuidas sattus Äripäeva veebidesse pahatahtlik kood, mis kasutas lugejate arvuteid krüptoraha kaevandamiseks.
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel (vasakul) ja Äripäeva digiarenduste juht Dmitri Kovagin Foto: Kaader videost
Kovagin rõhutas, et juhtunu on kellegi pahatahtlik tegu ja Äripäev ise teadlikult krüptoraha ei kaevanda. Kindel on see, et rünnak toimus serveris, kus Äripäeva veebid jooksevad, seega kindlasti mitte Eestis. Kuigi alguses oli kahtlus, et see on seotud mõne reklaamiga, siis praeguseks saab Kovagini sõnul 99% kindlusega väita, et see nii ei olnud. Veel täpsemad seletused, kuidas kood veebilehtedele sai, alles selguvad.
Kovagin kinnitas, et praegu on Äripäeva saidid puhtad ja nendel võib muretult käia.
Eile õhtul selgus, et häkkerid on Äripäeva veebidesse lisanud pahatahtliku koodi, mille kaudu kasutatakse külastajate arvuteid krüptoraha kaevandamiseks. Kood tähendas, et krüptoraha kaevandamiseks kasutati lugeja arvuti ressurssi. Seetõttu oli arvuti Äripäeva veebis viibimise ajal aeglasem kui tavaliselt.
Praeguseks on selgunud, et Äripäeva veebiplatvormi tarnija ja majutaja NewsCycle pani kahtlast tegevust tähele eile ja asus kohe tegutsema. Teade probleemidest saabus NewsCycle'ist Äripäeva südaööl ja hommikul kella 4 paiku oli probleem kõrvaldatud. NewsCycle koostab praegu ametlikku aruannet intsidendi kohta.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.