Teise samba lammutamine oleks radikaalne samm

Keskerakonna 100eurose pensionitõusu idee tõi kaasa arutelu selle katteallikatest. Erakond ise nimetas pensionitõusu katteallikatena astmelist tulumaksu ja ettevõtete tulumaksu taastamist. Nendele ideedele on raske leida poolehoidu majandusekspertide seas, kuid pahameele tekitas aga hoopis Isamaa ja Res Publica Liidu juhi Helir-Valdor Seederi idee kaaluda riigi maksete vähendamist või lõpetamist teist pensionisambasse.

Hansapanga asutajate hulka kuuluv ja praegu peamiselt investeerimisega tegelev Heldur Meerits märkis irooniliselt, et kui inimene ütleb, et ta ei taha, et riik tema II sambasse raha juurde paneks, siis see inimene peaks samas deklareerima ka, et ta mitte mingil juhul ja mitte iialgi ei küsi toimetulekutoetust tulevikus. „Võib-olla on II pensionisamba süsteem küll mõnevõrra sunniviisiliselt inimese suunamine säästmise poole, aga kõigist nendest kolmest katteallikast on riigi sissemaksete vähendamine või lõpetamine kõige rumalam mõte,“ ütles Meerits. Ta lisas, et kuna inimeste keskmine vanus järjest kasvab, siis II samba lõhkumine ei ole mingi lahendus pensioniprobleemidele.

Redgate Capitali partner Aare Tammemäe viitas, et Seeder on juba teist korda arvamust avaldanud, et pensioni teist sammast peaks reformima. „Kas ja kuidas peaks pensionisüsteemi üle vaatama, et tagada parem tootlus, see on eraldi diskussioon. Kuid me ei saa hakata rääkima, et kaotame süsteemi ära ja viime raha kusagile mujale või maksame jooksvateks kuludeks. Sellega ei saa absoluutselt nõus olla,“ märkis Tammemäe.

Fondid kui majanduse ergutajad

Aare Tammemäe viitas, et II pensionisammas täidab päris mitut pikaajalist eesmärki Eesti riigi jaoks ja need pandi paika juba selle loomisel. Esimene eesmärk oli panna inimesi säästma. „Me ei saa ju tulevikus loota ainult riigile ja sellele, et iga aasta tuleb keegi, kes ütleb, et nüüd hoolitseme pensionäride eest ja anname raha,“ märkis Tammemäe. Ta rõhutas, et loodud süsteem on jätkusuutlik mudel, kuidas inimesed saavad säästa. „See on üks põhjus, miks seda ei tohiks puutuda. Mudel töötab selliselt ju mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikideski.“

Teise olulise märksõnana tõi Tammemäe välja, et II samba loomisel sooviti paremini käima lükata Eesti kapitaliturgu. „Kui Seeder märgib, et pensionifondidesse minev raha tuleb suunata kohalikku majandusse, siis see on juba tema eest ära tehtud. Seda on teinud need samad pensionifondid, paigutades raha erakapitalifondidesse ja investeerides aktsiatesse,“ märkis Tammemäe.

LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja sõnul on II pensionisamba fondide maht alates 2002. aasta pensionireformi algusest ehk nullist tänaseks kasvanud 3,7 miljardini. Ta lisas, et suuremad pensionifondid aitavad kaasa Eesti kapitali- ja finantsturgude arengule ning kodumaale tehtud investeeringud toetavad Eesti arengut, majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonda. „Viie järgmise aastaga kasvab süsteem ca 7 miljardi euroni, millest 1-2 miljardit eurot võidakse investeerida Eestisse. LHV pensionifondid investeerisid eelmine aasta Eestisse 170 mln eurot,“ märkis Oja.

Inimesi ei tohi petta

Mihkel Oja märkis, et valdav osa inimestest on II sambaga vabatahtlikult liitunud ning tegid seda teadmisega, et riik maksab sinna sotsiaalmaksu arvelt kaks korda niipalju, kui inimene ise tasub. „Seetõttu ei pea riigi poolse 4% tasumise lõpetamist ja sellega sadade tuhandete inimeste petmist realistlikuks stsenaariumiks,“ märkis Oja lisades „Olukorras, kus I samba pension seotakse töötasu maksudest lahti ja asendatakse tööstaažiga, ei peaks me rääkima sellest, kuidas tulevastest pensionitest ära võtta ka viimane palgast sõltuv komponent ehk II sammas.“

Oja sõnul oleks II pensionisamba maksete lõpetamine otseses mõttes tuleviku ehk tänaste töötajate arvelt elamine. „Me peaksime rääkima hoopis sellest, kuidas Eesti pensionisüsteemi tervikuna rohkem raha tuua. Eestis on inimesed kogunud pensionisammastesse umbes sama palju, kui on riigi kahe kuu SKP,“ ütles Oja. Ta lisas, et rahvusvahelises võrdluses on seda vähe, sest paljudes arenenud tööstusriikides on see sääst suurem kui riigi aastane SKP.

Pensionid on Keskerakonna valimissammas

Sotsioloog Juhan Kivirähk rõhutas, et venekeelne elanikkond ja pensionärid on Keskerakonnale kõige lojaalsem valijaskond ning nad tahavad enne valimisi seda positsiooni veelgi tugevdada. „Need on kaks erinevat asja, mida teeb Keskerakond valitsuses näiteks järgmise aasta riigieelarvet kokku pannes ja milliste lubadustega ta tahab minna riigikogu valimistele,“ märkis Kivirähk. Tema sõnul ei kohusta ju enne valimisi kõlavate ideede väljakäimine millekski. „Valimisloosung töötab omasoodu ning konkreetsed numbrid ja matemaatika ning see, kust tulevad katteallikad, see pensionäre ei huvita,“ ütles Kivirähk.

Kivirähk viitas, et soodustatud tingimustel kodakondsuse andmine ja suurem pension on täiesti ootuspärased lubadused, mida Keskerakond oma valijatele enne valimisi välja käib. Ta lisas: „See, mida me sel aastal näeme, on nii valitsus- kui ka opositsioonierakondade ilusaid ja huvitavaid mõtted järgmisteks valimisteks.“

II samba lõhkumine annaks alguses efekt vaid tarbimisele

Raivo Sormunen Äripäeva kontroller

Kui riik lõpetaks teise pensionisambasse sissemaksed ning tõstaks selle raha automaatselt riiklikele pensionidele otsa, siis tegemist oleks suhteliselt radikaalse ja vastutustundetu sammuga. Seda just nooremate maksumaksjate suhtes, kellel on kogumisperioodi pikkusest tingituna suuremad võimalused II sambast võita.

Ma ei ütle, et ma oleks täielikult rahul teise pensionisambaga, ning ka tootluse üle võib alati viriseda, kuid see süsteem toimib õlitatult ning suunab igal aastal ca 300 miljonit eurot sotsiaalmaksutulu II pensionisambasse. Koos pensionikogujate 2% omaosalusega on viieteist aastaga jõudnud pensionivarad tõusta 3,7 miljardi euroni. See summa on reaalne, kõrvale pandud, investeeritud ning leevendab tulevikus rohkemal või vähemal määral riikliku pensionisüsteemi pingeid.

Kui igal aastal hakata nüüd 300 miljonit eurot teise samba fondidesse minevast rahast jooksvateks pensionikuludeks laiali jagama, siis oleks sel lühiajaline positiivne efekt ehk vaid tarbimisele ning valmistulemustele.

Eestis on III pensionisambaga olemas kahjuks näide, et vabatahtlik pensioniks kogumine meil ei tööta. Hoolimata tulumaksusoodustusest ja faktist, et vabatahtlik pensionisammas rakendus Eestis juba 1999. aastal on sinna praeguseks kogunenud kümme korda vähem varasid kui II pensionisambasse. Seega on suur oht, et kui II sammas muudetakse vabatahtlikuks, jääb ka see kiratsema ning sellega tõuseb riigil risk, et sarnaselt praegusega jääb paljude pensionäride ainsaks sissetuleku allikaks riiklik pension.