Kriitikatorm pühkis seaduse arutlustesse tagasi

Harva, kui mõne seaduseelnõu kooskõlastamisele ei laeku negatiivset vastukaja mõnelt liidult, mille liikmete huvidele eelnõu kahjulik tundub. Siiski on veel harvem, kui laekub kümnete lobigruppide varjamatut pahameelt ja eelnõu menetlusest eemaldamise nõudmist, nagu on läinud uue jäätmeseadusega.

Varasemat jäätme- ja pakendiseadust ühendama pidanud eelnõu kohta ütleb kaubandus-tööstuskoja õigusosakonna juhataja Marko Udras, et eelnõul on kaks probleemi: esiteks ei ole sellist kahe täiesti erineva seaduse hübriidi üldse vaja, teiseks on täielikult ära jäetud mõjuhinnangud muudatustele, mis mõjutavad pea kõiki Eesti turul tegutsejaid.

"Eelnõu mõte olevat valdkonna seadusandluse lihtsustamine, aga üldine arusaamine ettevõtjate seas on, et läheb hoopis keerulisemaks. Pakendiseadus oli varasemalt kuskil 40 paragrahvi, seaduseelnõu on aga 100 lehekülge ja 300 paragrahvi pikk," rääkis Udras.

Keskkonnaministeeriumi asekantslerit Ado Lõhmust paneb seevastu pisut üllatama, kus kõik liidud olid mõni aasta tagasi, kui seaduseelnõu kommentaarideta kooskõlastati. "Eks keskkonna valdkonnas ongi raske teha eelnõud, mis kelleski vastuseisu ei tekitaks. Kui tundub, et tagasiside on teravam kui tavaliselt, siis võime arvestada, et jäätmevaldkond on see, mis puudutab kõiki, aga kus vahel jääb ka mulje, et sel teemal on Eestis vähemalt 1,3 miljonit eksperti," räägib Lõhmus.

Ka tuleb Lõhmuse sõnul arvesse võtta, et tegemist ei ole nullist kirjutatud seadusega, vaid kahe seaduse liitmise ning ELi tasemel vägagi rangelt reglementeeritud valdkonna direktiivide nõuete ülevõtmisega. "Me ei ütle, et seaduses ei tule muudatusi, aga kõik mõjud on kindlasti lahti seletatud ja nende mõju on ka hinnatud," lisab ta.

Nööpnõeltele energiatähist siiski ei tule

Ühe kõige valusamat reaktsiooni põhjustanud punkti puhul on seaduseandja küll praeguseks otsustanud, et riigikokku saadetud eelnõust tuleb see välja võtta. Seaduseelnõus oli kirjas, et kasutajale tuleb pakendil edastada info toote valmistamiseks kulunud energia ja materjalide, toote kestvuse pikendamise, korrashoiu, parandamise ja uuendamise võimaluste kohta. "See tekitas kõige suuremat muret, et igale tootele tuleb juurde kirjutada, kui palju energiat ja materjali on kulunud. Ja nii kirjaklambrist ja traktorist korvpallini," ütles Udras.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra möönis, et lõpuks leidsid kõik esmaspäeval riigikogusse kogunenud osapooled, et nii palju informatsiooni ei anna tarbijale midagi juurde. "Ministeeriumi esindajatele anti ülesanne otsida võimalusi probleemi lahendamiseks. Mõistlik on seda rakendada ainult probleemtoodetel ja vastavad muudatused me komisjonis ka teeme," kommenteeris ta.

Lõhmuse sõnul saadi aru, et kõigi toodete materjale ei olegi võimalik seirata. "Lõpeks ei taha me ei riigile ega tootjatele halduskoormust juurde. Ei peagi rohkem nõudma kui direktiivis kirjas, sest muidu tekitaks see ebavõrdse konkurentsiolukorra," ütles asekantsler.

Muutuvad vanametalli kokkuostu reeglid

Eesti suurim vanametalli kokkuostja AS Kuusakoski avaldas arusaamatust, miks on uues seaduses keelatud pooliku autoromu eest tarbijale tasu maksmine.

"Tasu maksmine on oluline, et motiveerida isikuid jäätmeid taaskasutusse tooma. Seades eraisikutele metallijäätmete eest tasu maksmisel piirangud, loobuvad ilmselt paljud eraisikud edaspidi Kuusakoski teeninduspunkti sõitmisest ning otsustavad jäätmete sorteerimata jätmise ning olmeprügi hulka viskamise või lähedal asuvasse tasuta kogumispunkti viimise kasuks," kurtis keskkonnakomisjonile arvamuse saatnud ettevõtte juht Kuldar Suits, kelle hinnangul jäävad esmajoones garaažide taha roostetama need autovrakid, mille varuosi on kasutatud teise auto parandamisel.

See on Lõhmuse sõnul natuke meelevaldne tõlgendus, sest riigi eesmärk on olnud vältida olukorda, kus romudest võetakse kasulik metall välja ja üle jääv materjal jäetakse utiliseerimata. "Toode tervikuna on hõlmatud tootjavastutusega, riigi eesmärk on kogu jäätmekoguse käitlemise tagamine. Ka on tootja juba toote turule toomise eest tasunud tootjavastutusorganisatsioonile, kes selle ülejäägi eest vastutama hakkab?" kommenteeris Lõhmus.

Seaduseelnõu vaadatakse veel kord üksipulgi üle

Vakra lubab, et keskkonnakomisjon võtab kõik paragrahvid ükshaaval lahti ja arutab asjaosalistega läbi. "Plaanis on teha selliseid koosolekuid veel mitu. Möödunudesmaspäevase arutelu põhjal võib öelda, et kindlasti tehakse eelnõus muudatusi. Kui palju ja milliseid muudatusi tehakse, on veel vara öelda. Keskkonnakomisjon tahab selleks eelnevalt kuulata ära kõikide huvigruppide arvamused," ütles ta.

Ka Lõhmus lubab, et ministeerium on valmis huvigrupid veel kord ära kuulama ja vajadusel muudatusi tegema. "Me ei seisa jäigalt selle eest, et paari aasta eest käis eelnõu kooskõlastamisel ära ja nüüd on teema lukus, oleme valmis ettepanekuid kuulama ja arvesse võtma, aga laiema poliitilise eesmärgiga peab ka tasakaal säilima," ütles ta.