• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,87
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,23%5 782,76
  • DOW 301,02%42 221,88
  • Nasdaq 1,43%18 439,17
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,87
  • 09.02.18, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

„Selles koalitsioonis majandusinimesi ei ole“

Kui praeguses valitsuses üldse mingit majandusalast kompetentsi leidub, siis tuleb seda otsida Keskerakonnast, räägib ettevõtja ja endine poliitik Olari Taal laupäeval Äripäeva raadio eetris olevas persoonisaates.
Olari Taal
  • Olari Taal Foto: Andras Kralla
Üldiselt ikkagi selles koalitsioonis majandusinimesi ei ole, leiab Taal. Siiski jagavad tema meelest üht-teist peaminister Jüri Ratas ja majandusminister Kadri Simson. „Jaak Aab kindlasti saab aru, ja eks on teisi ka,“ kõneleb Taal. „IRLis ja sotsiaaldemokraatide hulgas aga puudub igasugune arusaamine majandusest.“
Ühtlasi väljendab Taal saates võrdlemisi lahtise tekstiga oma sümpaatiaid ja antipaatiaid. „Mulle on sümpaatsed mõned Vabaerakonna liikmed, nemad räägivad õigetest asjadest. Aga ma ei usu, et nad järgmine kord parlamentigi saavad.“
Kiita saab IRLi uus juht Helir-Valdor Seeder, keda Taal iseloomustab kui printsipiaalset ja väga isamaaliku näoga inimest. „Mulle Seeder lihtsalt meeldib,“ tunnistab Taal. „Pärast suuri segadusi on lõpuks õige mees eesotsas.“
Valusad sõnad on Taalil öelda aga IRLi endise juhi Margus Tsahkna kohta. „Tsahknal loodetavasti poliitilist tulevikku ei ole,“ sõnab ta. „Kui sa oled ikkagi valitud liidriks ja mõni kuu pärast ametiposti mahapanemist ütled, et ma lähen siit üldse minema, siis on midagi valesti.“ Tsahkna juhtis erakonda siiski kauem kui mõne kuu: 2015 juunist kuni 2017 maini. Pärast esimehe ametist lahkumist jättis ta ka erakonna.
Riigikogulaste suhtes on Taal irooniline. „Kindlasti on parlamendis ka toredaid ja korralikke inimesi, ikka üle poole on korralikud, ma arvan – ja arukaid on alla poole,“ kõneleb ta naerunoodiga hääles. „Ainuke võimalus midagi muuta: kõik inimesed välja vahetada, mööbel välja visata, siis maja ka maha põletada ja uude kohta minna, võib olla siis kaob see halb vaim sealt ära.“
Taali ettevaate kohaselt moodustavad 2019. aasta valimiste järel võimukoalitsiooni Reformierakond ja Keskerakond. „Minu arust on see väga hea kooslus,“ tähendab ta.
Res Publicasse pani Taal 4-5 miljonit oma raha
Saates tuleb pikemalt juttu Res Publica sünnist ja Taali osast selles. Vaatamata nõu ja jõuga selle erakonna sünnile kaasaaitamisele keeldub Taal Res Publicat oma lapseks tunnistamast. „Mina olin see inimene, kes aitas neil kokku saada suure raha,“ räägib ta. Ise pani Taal selle erakonna loomisse 10 protsenti oma varast: 4-5 miljonit krooni.
„Raha on alati hästi kulutatud, kui ta on kulutatud koolituse jaoks,“ naerab Taal. Tema sõnul on  Res Publica loomise kogemus andnud tarkust ka tänastele jõukatele inimestele, et nad ei hakka sellise asja alla raha panema. „Mina ei hakka enam iial mõtlema uue erakonna loomise peale, sest Res Publica loomisele kaasa aidates kulutasin ära suurema osa oma usaldusväärsusest teiste inimeste silmis,“ kõneleb Taal. „Ega mind enam ei usuks ka keegi, kui ma hakkaksin uut erakond looma. See olekski mõttetus.“
Uue erakonna loomine maksaks praegu Taali hinnangul väga palju raha, aga mitte see ei ole peamine takistus. „Tegelikult on puudus inimestest, kes oleks valmis minema poliitikasse. Raha saaks ikka kokku. Aga erakond on inimesed.“
Taal sõnastab saates ka selle, missugune peaks olema Eesti maksusüsteem. See peaks olema lihtne. Maksustada tuleb rikkust, mitte rikkaks saamist. Isiku tulumaks peab olema parajas suuruses, tööjõumaksud peavad olema võimalikult väikesed. Ettevõttele võib kompensatsiooniks tulumaksu peale panna. „Tarbimismaksu ehk käibemaksu tõstaksin kohe kindlasti ja sama käega võiks riik pensionäridele selle kompenseerida,“ ütleb Taal. „Varandus tuleb ära maksustada, midagi ei ole teha.“
Saadet „Persoon“ saab Äripäeva raadio eetris kuulata laupäeval kell 10. Saadet juhib Vilja Kiisler.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 11:00
Prognoos: millised muutused toimuvad aktsiaturgudel, kui USA presidendiksvalitakse Kamala Harris?
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele