Saksa odavmüügiketi Lidli tulek Eestisse võib siinseid kaupmehi ühinema sundida, esimesena avaldas ülevõtusoovi Prisma.
Prisma tegevjuht Jussi Nummelin kinnitab, et Prisma on huvitatud müügis olevate jaekaubandusettevõtete ostmisest või nendega ühinemisest. Tema sõnul soovib Prisma Peremarket lähiaastatel kahekordistada oma kaupluste arvu ja avada 10 uut supermarketi mõõdus poodi.
"Otsime kinnisvara eelkõige Tallinnas ja Tallinna ümbruses. Samal ajal jälgime muidugi ka, kuidas meie konkurentidel läheb ja kas nendel vabaneb häid kaubanduspindasid," ütles Nummelin. Ka eelmise aasta sügisel kinnitas Prisma, et soovib senisest rohkem investeerida oma äri arendusse Venemaal ja Eestis.
Ellex Raidla partneri ja kaubanduse valdkonna juhi Risto Vahimetsa hinnangul ei tohiks Prisma võimekust Eestis turgu haarata alahinnata. Tema sõnul on kaupluste arvu kahekordistamine teostatav, kui Prisma soovib rajada Eestisse väiksemate kaupluste formaadi või ostab väiksemate poodidega tegutseva konkurendi. „Üks selline kandidaat on näiteks ABC Supermarkets oma Comarketi ja Delice kaubamärgi all tegutsevate kauplustega,“ märkis Vahimets
Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee antud kommentaaris.ABC Grupi juhi Jüri Vipsi sõnul mingeid läbirääkimisi Comarketi ja Delice kaubamärgi all tegutsevate kaupluste ostmiseks või ühinemiseks mõne teise ketiga ei toimu. „Pakkumisi on aastate jooksul tehtud väga palju ja väga erinevaid, kuid minu mälu järgi pole Prisma küll pakkumist teinud. Pakkumise teinute nimekirjas on kümmekond ettevõtet ja seda viimase viie aasta jooksul,“ märkis Vipsi.
- Oleg Gross sõnul ei ole nende ketil küll plaanis Eesti turult lahkuda. Foto: Raul Mee
OG Elektra omanik Oleg Gross märgib, et Eesti turul tegutsejad on nii tugevad, et keegi ei taha oma kohta loovutada. „Ma võin meie keti kohta öelda, et meil ei ole küll plaanis siit ära minna,“ märkis Gross. Siiski on ta veendunud, et Lidli tulek mõjutab kõiki kaupmehi.
Grossi hinnangul Lidl väga jõuliselt Eesti turule ei tule. „Sakslane võib olla rikas, aga rumal ta ei ole. Eesti turul on kõige väiksemad juurdehindlused kolmest Balti riigist ja meil on kõige tihedam konkurents,“ märkis Gross. „Ma jään ikka selle juurde, et kui nad Eesti turule tulevad, siis suuremad ketid peavad osadele oma klientidele head aega ütlema.
Lidli mõju väiksem
ABC Grupi juht Jüri Vipsi sõnul on Comarketi ja Delice kontseptsioon täiesti vastandlik Lidli kontseptsioonile. „Kas te kujutate ette, et Lidl tuleks Solarise toidupoe asemele? Siiani olete käinud seal kvaliteeti nautimas ja järsku muutuks see odavkauba kaupluseks. Need asjad ei ole omavahel vahetatavad,“ ütles Vips. Ta lisas, et Comarketis on odavamad hinnad kui Solarise toidupoes, aga ka seal rõhutakse kvaliteedile. „Märksõnad on ka seal kohaliku elanikkonna kvaliteetne teenindamine ja kiired ostud.“
Vips on veendunud, et Lidl hakkab mõjutama eelkõige sarnase kontseptsiooniga kauplusi. „Kui rääkida Eesti kettidest, kellel on väiksemad kauplused ja kes müüb hinda, siis tuleb pilgud pöörata Grossi poole.“
Oleg Gross on aga veendunud, et Lidli tulek mõjutab nende kauplusi vähe. Gross märkis, et Lidli ostetud krundid ei asu kusagil nende kaupluste kõrval. „Meie oleme väga paljude poodidega elamukvartalises naabrid ehk need on lähikauplused. Meie klientideks on koduperenaised, pensionärid, kes liiguvad jala või ühistranspordiga;“ kirjeldas Gross. Tema sõnul võib Lidl aga mõjutada suuri kauplusi ja keskuseid. „Lidl hakkab suurtelt keskustelt kliente ära võtma, mitte väikestelt poodidelt. Nad tulevad siia ikka suurema klientuuri peale ja arvestades asukohta peavad kliendid nende poodidesse autodega kohale vurama,“ selgitas Gross.
Määravad eristumine ja hind
Gross viitab, et edaspidi tuleb neil konkurentsis püsimiseks veel rohkem keskenduda eestimaisele toidule, mis annab omanäolisuse. „Eestlastel on veel harjumus süüa eestimaist toitu, kuigi me näeme, et see päev-päevalt nõrgeneb ja kaob,“ märkis Gross. Ta viitas, et aeg töötab Lidli kasuks, sest inimesed muutuvad järjest praktilisemaks ja eelistavad odavamaid tooteid. „Nad tulevad siia turule eelkõige pakendatud ja Euroopast toodud odavate toodetega. Lisaks rõhutakse toodete realiseerimisaja pikkusele,“ ütles Gross.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.