Citadele panga juht: Lätis juhtunu on tegelikult väga positiivne

Lühidalt on lõunanaabritel viimase nädalaga puhkenud kolm skandaali: esitati altkäemaksu küsimise süüdistus Läti Panga presidendile Ilmars Rimševicsele, USA võimud kahtlustavad, et pank ABLV vahendas raha Põhja-Koreasse ning Norvik panga omanik Grigori Guselnikov avaldas, et keskpankur Rimševics pressis temalt välja altkäemaksu.

Mis sellest kõigest nüüd edasi saab?

Üldiselt olen ma loomult õel optimist (naerab). Muidugi on nendele sündmustele ebameeldiv vaadata. See näitab, et selles sektoris pole kõik korras. Kuid veelgi ebameeldivam on see, et midagi on korrast ära keskpangas. Seepärast olin ma alguses väga hämmingus.

Aga praegu?

Olukord saab järjest selgemaks ja nüüd vaatan ma sellele juba teistmoodi.

Kuidas?

Sektoris käib enesepuhastus. Kuigi see on valus, viib see kokkuvõttes palju stabiilsema olukorrani. Kui siin on mõni nõrk lüli, siis on kõige parem pikalt mitte piinelda, vaid võtta kätte ja kõik ära puhastada. Just sellega pragu tegeldaksegi, koos USA regulaatoriga.

Mis aga puudutab keskpanga juhi kinnipidamist, siis ei saa ju iga Euroopa riik uhkeldada sellega, et nende korruptsiooniga võitlemise amet julgeb ette võtta ka kõrgemaid riigiametnikke. Ja kui ebameeldiv see ka pealtnäha ei paista, näitab see, et Läti on demokraatlik riik. Siin järgitakse Euroopa Liidu norme ja iga korruptsioonikahtlus tähendab ranget karistust.

Sellele juhtisid muide tähelepanu ka meie USA partnerid. Täna (neljapäeval – toim) oli meie juures USA riigisekretäri asetäitja, kes ütles, et näeb positiivsena seda, et me võitleme seaduse ja korra eest. Imeline kokkusattumus oli see, et kõik toimus ühe nädala jooksul: nii ABLV ja keskpank, kui ka Norvik oma nõudmisega… Kuid need on kolm eraldi juhtumit.

Kas need pole omavahel seotud?

Ei ole. Enamgi veel, ükski neist kolmest juhtumist (väljaarvatud ehk Läti Pank) polnud eriliselt suur üllatus. Sellest kirjutatakse juba ammu. Õhus oli tunda, et midagi juhtub. Oleme kommertspankade liidus seda kõike jälginud ja teame, et pangandussüsteemile ei avalda need juhtumid mingit mõju. Kui, siis ehk teevad vaid pangad veidi närvilisemaks.

Aga miks peaksid pangad närvitsema?

Seda kõike on lihtsalt ebameeldiv vaadata. See on ju teatud mõttes meie kõigi maine. Citadele pangal olid sel nädalal läbirääkimised Citibanki partnerite ja teiste Euroopa pankade esindajatega. Nemad vaatavad olukorrale nii rahulikult, et ma lausa imestan. Nende jaoks on olukord vähem valulik, kui see on meile siin.

Nii et siis pangandussüsteemile ei avalda juhtunu negatiivset mõju?

Vastupidi. Kui me teeme selle kõik läbi, saab süsteem stabiilsemaks. Jätkub endiselt kõik see, millega me oleme tegelenud viimased kaks aastat: väheneb välisdeposiitide osakaal, kõrge riskiga kliente jääb järjest vähemaks. Pangad korrastavad oma ärimudelit. Lihtsalt, evolutsiooni asemel on väike revolutsioon. Kuid sellel on vaid head tagajärjed. Mõnda aega tuleb ilmselt selgitada meie partneritele ja kolleegidele – eestlastele, leedukatele –, mis toimub. Mina olen seda meelt, et kodanikul ja kliendil on alati parem teada, et korruptsioonivastane võitlus toimib ja et alati võidakse korruptante paljastada. Alati on parem tulla süüdistusega avalikuks, kui et peita seda kulisside taha, nii et keegi ei tea.

Ütlesite enne, et sellest on kirjutatud juba ammu. See tähendab siis jutte sellest, et mõnes pangas käis rahapesu?

Ma ei kasutaks nii kõlavat sõna. Kui me kommertspankade liidus alustasime sellega, et muuta kvaliteedi ja riskide kontroll tõhusamaks, siis nägime, et mõne panga ärimudel sõltub nii palju kõrge riskiga grupist, et nad ei suudaks juba füüsiliselt aastaga oma ärimudelit muuta. Sest nende jaoks tähendas see, et nad peaksid loobuma suuremast osast oma klientidest. Suurpangad on samuti kohati veel vana süsteemi pantvangid.

Mul pole selle kohta tõendeid, et juhtkond võttis teadlikult neid riske, aga liidus me näeme, et kui sai selgeks, et mõne panga ärimudel pole jätkusuutlik ja nad ei suuda meie partneritele anda garantiisid, siis hakkasid kõik oma ärimudelit muutma. Kuid mõned neist sõltuvad sellisest ärist 100%, seepärast ei saa nad seda teha üleöö. Liikumine oli õiges suunas, kuid… Nagu ütlevad ameeriklased: too little, too late.

Kas kõrge riskiga kliendid on mitteresidendid?

Jah, välismaa kliendid üldiselt. Neid jagatakse mitmesse rühma. On nn riiulifirmad, seal on kõige kõrgem risk. Seepärast töötavad paljud pangad vaid nende ettevõtjatega, kellel on siin äri. Need on madalama riskiga. Kui mõnel eraisikul Moskvast või Peterburist on mõne Euroopa panga kaart, on see juba veelgi väiksem risk. Kuid selline inimene jääb ikkagi väliskliendiks.

Lätis räägitakse, et kogu sellest skandaalist võidavad Skandinaavia pangad?

Minu arust võidavad kõik, kes siin kohalike klientidega töötavad. Teiste seas ka Citadele.

Millist turunduskampaaniat te seda olukorda ära kasutades plaanite?

(Naerab) Need pangad töötavad klientidega, kellega meie äri ei aja. Milleks meile siis turundus? Praegu me ei näe mingit kasu sellest, et saada kliente neist pankadest, näiteks ABLVst. See pole meie nišš.

Milles siis teie võit avaldub?

Me võidame sellest, kui muutub turg, siis jääb kohalikele pankadele rohkem krediidi andmise ruumi.

Kas ma saan õigesti aru, et kommertspankade liit võttis hiljuti käiku uue auditisüsteemi, mida kasutati esimest korda 2016. aastal?

Ei, see sai tehtud regulaatori palvel. Need pangad, kes töötasid riskigruppi kuuluvate klientidega, läbisid selle auditi ja said teada järeldused. Liit rakendas hiljuti iseregulatsiooni uusi nõudeid. Need on veelgi karmimad kui regulaatori omad. Näiteks on meil kohustuslik järgida sanktsioone. Euroopa Liit ja keskpank ei nõua seda, ainult soovitavad. Meil ei tule pähegi neid reegleid mitte järgida. Kõik see peab meile tagama uue kvaliteedi. Sel pole seaduse jõudu, kuid me tegutseme selle nimel, et kõik liidu liikmed võtaksid need reeglid kasutusele.

Keda te rohkem usute, kas Rimševicsit või süüdistust?

Olen professionaal ja usun õigusemõistmise jõudu. Leian, et kui mingi ametnik on sattunud jama sisse ja rikkunud seadust, siis tuleb korraldada uurimine. Pidada kinni, küsitleda ja üritada selgust saada. Vaatamata sellele, et see lugu on toonud kahju meie rahvusvahelisele mainele, on see tegelikult väga positiivne. Kui me jõuame tõeni, siis saab Lätist maailmaareenil riik, kes on tuntud selle poolest, et hoiab korras oma riiklikud struktuurid. Tänu neile sündmustele usun ma õigusemõistmisse järjest enam.