Väikeõlletootjad laienevad hoogsalt

Eile andis väikepruulikoda Põhjala teada, et on kaasanud uutelt investoritelt 2,2 miljonit eurot ning avab 2018. aasta lõpul Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus uue pruulikoja. Samas hoones avatakse ka suure käsitööõlle valikuga õllerestoran. Kokku investeerib Põhjala pruulikoja ja õllerestorani rajamisse ligi 4,9 miljonit eurot.

“Uue pruulikoja rajamise plaan oli meil juba mitu aastat,” kommenteeris Põhjala üks asutajatest ning tegevjuht Enn Parel, kelle sõnul ei suuda praegune tehas enam viimastel aastatel järsult kasvanud välisnõudlust ära täita. Kokku ekspordib ettevõte 70% toodangust. Eesti järel on kolm suurimat turgu Soome, Prantsusmaa ja Holland.

Hiinlastele ei jõua ette anda

Eksporditurgudest on Põhjalal kõige kiiremini kasvanud Hiina, kuhu ettevõte hakkas õlut tarnima 2016. aasta lõpus. Mullu tõusis Hiina aga suuruselt neljandaks ekspordituruks. “Me ei suuda oma Hiina distribuutorile nii palju anda, kui ta osta sooviks,” tõdes Parel. Lisaks veel Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse õlut eksportiva pruulikoja siht ongi jõulisem laienemine just Aasia turgudele. Põhjala toodangut on hakatud tarbima ka Ühendriikides, märkis Parel. Kokku kasvas ettevõtte käive mullu 24%. Uue pruulikoja esimesel tööaastal ehk 2019 plaanib ettevõte sajaprotsendilist käibe kasvu.

 

Suured ootused on Parelil ka seoses samasse majja planeeritava tap-room’i ehk õllerestoraniga. Või teisisõnu pruulikoja baariga, kus pakutakse ka toitu, laiendas Parel. “Õlu on küll põhipõhjus, miks sinna tulla, kuid kuna meil on üleüldiselt kõrged ambitsioonid, siis on meil need ka toidu puhul,” tõdes Parel.

Eesti turg on killustunud

Kodumaal aga käsitööõlle müük niivõrd hoogsalt kasvanud ei ole, tõdes Põhjala juht. Osati seetõttu, et turule on viimase paari aastaga juurde tulnud palju tegijaid. Nii on tervest kodumaisest õlleturust vaid ühe protsendi moodustav koduõlleturg killustunud. “Eestis on praegu hea tulemus see, kui suudad oma müüki säilitada,” tõdes Parel.

Suurim põhjus, miks eestimaalase käsi veel riiulilt käsitööõlle järele ei haara, on Pareli sõnul hinnavahe masstootjate õllega. Ta lisas, et suurem tootmismaht annab neile aga võimalust seda vahet leevendada. “Selliseks, nagu see Ameerikas on – umbes kahekordseks,” sõnas ta. Tootmist automatiseerides saab plaani kohaselt Põhjala hakata tootma senisest kolm korda rohkem ilma lisakäsi palkamata. “Õlle puhul pole vahet, kas keeta korraga 500 või 5000 liitrit– tööd peab ikka sama palju tegema,” selgitas ta. Viimaste aastate kiire aktsiisitõus Pareli sõnul väiketootjat erinevalt suurtootjast kõvasti ei löö. “Oleme küll oma kasumimarginaalis pisut järele andnud, kuid kompenseerinud seda mahu tõusuga,” rääkis ta.

Tanker ei jää maha

Ka väikeõlletootja Tanker avab sügisel Jüris uue pruulikoja, rääkis ettevõtte juht Jaanis Tammela. Esmase sihina peaks uus pruulikoda võimaldama tootmist kahekordistada 250 000 liitri juurest aastas 500 000 liitrile. Kokku peaks uus pruulikoda võimaldama aga lausa kahe miljoni liitri õlle tootmist aastas.

Sarnaselt Põhjalaga on ka Tankeri käibe kasvu taga välisturud. “Eestis on käsitööõlle turu kasv aeglane, ca 15 protsenti,” selgitas Tammela. Kuna õlleturg tervikuna on languses, on ainult sellisele turule keskendudes investeeringuid riskantne teha, lisas ta. Peamiselt ekspordib Tanker õlut Soome ja Rootsi. Tammela tõdes, et nõudlus on kõva ning ka nemad toodavad praegu oma võimete piiril.

Tammela arvates ei ole aktsiisi tõus seni väiketootjate arengut oluliselt mõjutanud. Kui aga tuleb suvi, siis on näha, kas see toob endaga kaasa ka tavapärase arvu Soome turiste, märkis Tammela. Tema sõnul piirikaubandus Lätiga väiketootjaid ei mõjuta. “Aktsiis tõusis kõigile ühe ja sama protsendi jagu. Meie klient on lihtsalt pisut teise profiiliga ega osta õlut omale kastide viisi koju. Pigem võib käsitööõlle turgu võrrelda veinituruga,” selgitas ta.

Oodatakse õigeid soomlasi

Ka Tanker avab koostöös poega Uba ja Humal märtsi algul Tallinna kesklinnas tap-room’i, rääkis Tammela. “Meil oligi sellist kohta vaja, et presenteerida oma tooteid ja teha turundust lisaks kohalikule turule ka Soome turistile,” rääkis ta.

Stereotüüpne kuvand, nagu käiksid Soome turistid Eestis ainult kohvriteviisi kodumaist õlut tagasi Soome tassimas, ei vasta Tammela sõnul tõele. “Üks inimtüüp on see, kes võtab termoses kohvi kaasa, võtab oma õlled ja läheb tagasi. Teine tüüp on aga see, kes käib restoranis, ööbib siin ning tahab kohalikku kultuuri tunda saada,” iseloomustas ta.

Täiendavate investeeringute tegemiseks on Tankeril plaanis kevadel hakata ühisrahastuse platvormil raha kaasama. “Tegu on uue tehase sisseseade jätkuga. Lisaks pruulikojale on meil ka villimis- ja muid seadmeid vaja suuremaks ja kiiremaks muuta. Tahame anda inimestele samuti võimaluse saada osa käsitööõlle eduloost,” rääkis Tammela.