Prügila salamüük vihastab konkurendid välja

„Ei tasu sündmuste käigust ette rutata, aga meie juriidiline teenistus uurib selliseid võimalusi,“ kommenteeris samuti jäätmefirmat osta soovinud Eesti Keskkonnateenused ASi juht Argo Luude.

Probleem seisneb selles, et Ragn-Sells sõlmis 2016. aastal kokkuleppe, mille kohaselt läheb Väätsa Prügila üle valitsev mõju jäätmeettevõtte tütarfirmale R-S Valdus, plaanile on vaja kinnitust ka konkurentsiametilt. Samal ajal on Luude sõnul võimalikke kosilasi prügilal olnud teisigi, teiste seas ka Eesti Keskkonnateenused.

„Meiegi käisime korduvalt läbi rääkimas, meile vastati, et erinevate osapooltega kõnelustega läheb veel aega ja et on palju osalisi ja omavalitsusi, kellega kokku leppida. Siis see niimoodi jäi. Veel eelmisel kevadel küsisime, kas on mingeid edasiminekuid, kuid saime vastuseks, et müügiplaane ei ole selgemaks saadud, kuigi ettevõtte müük oli selleks ajaks juba otsustatud,“ rääkis Luude.

Konkreetsete hinnapakkumisteni Eesti Keskkonnateenused läbirääkimistel ei jõudnud, kuid referentshinnana oli kavas kasutada Tallinna linna ostetud Tallinna prügila hinda.

Ei kõhkle kohtusse minemast

Kohtussepöördumise kindlust annab konkurentidele aga sarnane kaasus minevikust. „Torma prügilat üritati samuti avaliku konkursita müüa, seal sõlmiti isikliku kasutusõiguse leping ning siis jõuti riigikohtusse välja. Riigikohus otsustaski, et loeb lepingu sisu, mitte selle pealkiri ning tegelikult oli tegemist prügila müügilepinguga, mille kohus ka oma otsusega tühistas,“ ütles Luude.

Kohalik omavalitsus võiks endale kuuluva ettevõtte müügil esimese asjana kuulutada välja avaliku enampakkumise, mitte teha seda otsustuskorras, on konkurentide põhiline etteheide. Kuid probleem on selles, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on KOVi osaluse müük ettevõtluses volikogu pädevuses ning otsustuskorras müük riigihankeõigusega vastuollu ei lähe, selgitas rahandusministeeriumi peaspetsialist Kristina Haavala.

Samas ei ole näiteks Türi vallavalitsus ega Türi vallavolikogu Väätsa prügila müügiga seoses vastu võtnud ühtegi otsust, haldusakti, ega sõlminud ühtegi lepingut, on vallavanem Pipi-Liis Siemann vastanud selleteemalisele teabenõudele. Täpselt sama vastuse on andnud ka Järva vald nii Järva valla enda kui haldusreformiga selle vallaga liitunud omavalitsuste kohta.

Volikogu plaanib aru pärida

Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo möönis, et probleeme kavandatava tehinguga on küll ja vallavolikogu ei ole sellest piisavalt teavitatud. „Mina isiklikult eellepingut näinud ei ole ja ei tea ei selle tingimusi ega hinda ega kohustusi, mis kaasnevad. Seda, kas nõukogu on oma volitusi eelläbirääkimistega ületanud, on praegu veel raske öelda,“ selgitas ta.

„Igal juhul soovime kutsuda Väätsa Prügila nõukogu esindajad selgitama, sest praegu jääb palju arusaamatuks – mis olid need kriteeriumid, et valiti Ragn Sells parimaks ja ainsaks pakkujaks,“ lisas Eensoo.

Mitme pakkuja otsimise kohta ütles Eensoo, et loomulikult on hind oluline kriteerium, kuid kogu Järvamaal on oluline ka tööhõivega seonduv ning töökohtade säilimise ootus. Nii et põhimõtteliselt on võimalik minna edasi ka Ragn-Sellsi pakkumisega, kui selle pakkumise tagamaad on selged. Väätsa prügila müük iseenesest on tema sõnul põhjendatud.

Probleem valla osalusega ettevõtetes on tema sõnul praegu isegi laiem, sest vaja on luua kord, kuidas valla esindajad regulaarsemalt ja süsteemselt oma tegevusest aru annaks ka volikogule. „Selline asi, et kuuleme toimuvast alles ajakirjanduse vahendusel, peab kindlasti lõppema,“ lisas ta.

Teadmatuses konkurendid

Ka kogu loo avalikuks teinud Järva Teataja kirjutab, et ainus asjaga tuttav isik, Väätsa Prügila nõukogu esimees Raivo Pink keeldus Ragn-Sellsiga sõlmitud eellepingu sisu selgitamast, tuues ettekäändeks konfidentsiaalsuse klausli. Küsimusele, kas Väätsa Prügila varasid on pakutud müüa ka mõnele teisele ettevõttele või ainult R-S Valdusele, oli Pink vastanud: "Strateegilist partnerit on otsitud vähemalt seitse aastat."

Äripäeva kommentaaripalvele tehingu hinna ja ühe pakkuja valimise põhjuste kohta Raivo Pinkil koosolekute tõttu teisipäeval aega vastata ei olnud.

Ühe teise omavalitsustele kuuluva jäätmekäitlusettevõtte, Pärnumaa Paikre OÜ juht Kristo Rossman peab väidet seitsmest aastast naeruväärseks: "Ei, kindlasti ei olnud teada, et Väätsa prügila üldse müügis on, kui oleks teadnud, siis oleks ka pakkunud, sest tegemist on huvitava varaga. Kui räägitakse seitsmest aastast, siis sai see müügisilt olla vaid asutusel endal kuskil ukse peal."

Rossmani hinnangul võiks Väätsa prügila hind olla samas suurusjärgus kui selle bilansiline vara ehk 5,3 miljonit eurot. „Kui vaadata ka tegevuspõhiselt, perspektiivide järgi, siis ikkagi võiks suurusjärk olla sama - eks palju oleneb tegeliku olukorra teadasaamisel, mille kohta praegu lähem teave puudub, aga üles või alla hindama hakataks sellest hinnast, ja väga palju allapoole see hind minna ei saa,“ kommenteeris Rossman.

Valmis kohe ära ostma

„Aga kui vastab tõele kuluaarides leviv jutt, et see on müügis miljoniga, siis selle hinna eest ostaks kohe ära, ei läheks objekti vaatama ka mitte, kohe ostaks,“ lisas ta.

Ka Paikre OÜ näeb Rossmani kinnitusel, et lahendus on kohtusse minek. „Eks see tagumine variant ole, aga kui seda tehingut muul viisil peatada ei saa, siis minnakse kohtusse, mitte ainult meie, küll teised samal turul tegutsejad mõtlevad samamoodi,“ ütles Rossman.

Väätsa prügila tegeleb Järvamaal jäätmete edastamisega Iru elektrijaamale ning liigiti kogutud jäätmete käitlemisega. Ettevõte haldab võidetud riigihangete tulemusel Türi ja Paide jäätmejaama. Ettevõte on laiendamiseks ja arendamiseks saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt eurotoetusi 2,9 miljoni euro ulatuses.

Prügila asutati 2000. aastal ja selle omanikeringi kuuluvad Paide linn, Järva vald ja Türi vald. Aktsiaselts sai 2016. aastal 1,6 miljonit eurot müügitulu ning 2017. aastal konsolideerimata andmetel 3,8 miljonit eurot. 2016. aastal oli Väätsa Prügila varade bilansiline maksumus 5,3 miljonit eurot.