Lätis vältab juba kolmandat aastat nn Zolitude tragöödia kohtuasi, mille käigus andis eile tunnistusi ehitusinsener, kelle allkirja kandsid dokumendid, mis kinnitasid Maxima kaupluse metallkonstruktsioonide nõuetele vastavust.
- Päästeoperatsioon Riia Maxima juures. Foto: Scanpix
Nüüd tunnistas ta kohtus, et pole sellel objektil kunagi töötanud ja ei teadnud midagi oma nime kasutamisest, vahendas Läti rahvusringhääling.
Kohtus andis eile tunnistusi Andrei Kulešov, kes on ametlike paberite järgi Maximale metallkonstruktsioone valmistanud ettevõtte Vikom industry ja need monteerinud firma Monce kaastöötaja. Nüüd selgus, et tegelikult pole Kulešov kummaski firmas kunagi töötanud. Kohtus kinnitas ta, et ei tea isegi seda, kus Vikom industry kontor asub ja kes on selle juhatuse esimees.
Mõlemas firmas oli Kulešov enda sõnul hingekirjas vaid formaalselt, lubades ettevõtetel kasutada oma nime ja spetsialisti ametitunnistust.
„Kõik aktid, töödesse puutuvad dokumendid, mis Vikom industryl on metallikonstruktsioonide kohta… Põhimõtteliselt kõik Vikom industryga seotud tööd, kõik kannavad Kulešovi võltsitud allkirja,“ rääkis kohtus advokaat Arturs Zvejsalnieks, kes esindab supermarketi katusevaringus süüdistatavat ehitusinseneri Ivars Sergetsit.
Kulešov kinnitas ka kohtule: ta pole kunagi kõnealuse Maxima objektil töötanud ega isegi teadnud, et selle ehituspaberitel on all tema nimi. Oma sõnul kuulis ta sellest kõigest alles pärast tragöödiat, „sai teada televiisorit vaadates“.
Kulešov märkis, et kummaski ettevõttes oli tema kontaktisikuks töödejuhi abi Viktor Ivanov, kes on juba käimasoleva protsessi käigus oma süüd tunnistanud ja maksnud ära trahvi 9000 eurot. Kohus oli kutsunud eilsele istungile ka Ivanovi, kuid selgus, et ta suri läinud oktoobris.
Advokaat Zvejsalnieksi hinnangul on ilmsiks tulnud asjaolude puhul siiski absurdne, et sinikrae Ivanov saanuks salamisi kõike võltsida, nii et keegi ülemustest seda ei näinud. Seepärast nõuab ta, et Vikom industry puhul arvestaks kohus suurema osalusega tragöödias.
Riia Maxima kaupluse lagi varises sisse 21. novembril 2013, kui õhtusel ajal oli kaupluses palju rahvast. Mõned korrad enne varingut hakkas tööle ka signalisatsioon, kuid külastajaid ei evakueeritud. Tund pärast esimest sireeni kukkus sisse katus, mattes enda alla inimesed. Hukkus 54 inimest, kümned said eri raskusastmes vigastusi.
Kohtusse jõudis Riia Maxima varingu asi oktoobris 2015 ning selle kohta on kokku pandud 80 köite jagu uurimismaterjale. Üle on kuulatud 144 tunnistajat ning kümneid eksperte.
Uurimise käigus on tuvastatud, et hoone ehitus tulnuks vähemalt 30 korda peatada, sest leiti suuremaid või väiksemaid ehituslikke rikkumisi, on prokuratuur välja toonud.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.