Õhusaaste maailmas on tõusuteel, Eestis asjad korras

USA uuringukeskuse Tervisemõjude Instituudi (HEI) värske ülemaailmne õhukvaliteedi raport kirjeldab peaasjalikult seda, kui palju on õhus peeneid tahkeid osakesi diameetriga alla 2,5 mikromeetri (PM2,5). See näitaja on üks õhusaaste komponente, mida peetakse tähtsuselt kuuendaks varajase surma riskifaktoriks. Kõige kõrgema riskiga faktorid on kõrge vererõhk ning suitsetamine.

Peenikeste tahkete osakestega kokku puutumine aitas 2016. aastal üle maailma kaasa kokku 4,1 miljonile surmale, mille otsene põhjus oli näiteks südamepuudulikkus, kopsuvähk, kroonilised kopsuhaigused ning hingamisteede haigused. Seejuures oli PM2,5 uuringu koostajate sõnul kaasaaitaja märksa suuremale arvule surmadele kui tuntud riskifaktorid nagu alkoholi tarvitamine, vähene füüsiline akltiivsus või suur naatriumi tarbimine. Sellega seotud surmade arv on umbes sama suur kui kõrgel kolesteroolil ja suurel kehamassiindeksil.

Tervisemõjude Instituudi juhtimisel koostatud uuringus tõdeti, et peenete tahkete osakeste tase üle maailma ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määrasid – organisatsioon leiab, et kindlasti on ohtlik see, kui peeneid osakesi on õhus üle 10 mikrogrammi kuupmeetri kohta, ent ei väida samas, et sellest piirist allapoole jääv kontsentratsioon tervist üldse ei mõjuta. Väga kõrge saastetasemega riikidele seadis WHO üleminekueesmärgid – esialgu peaks saasteainete osakaal jõudma 35 mikrogrammini, järgmine tase on 25 ja sealt edasi 15 mikrogrammi kuupmeetris.

Rahvaarvu baasilt arvestatuna on kõige kõrgem peenete osakeste tase välisõhus Põhja-Aafrikas (Nigeris näiteks 204 mikrogrammi, Egiptuses 126 mikrogrammi kuupmeetri kohta), Lääne-Aafrikas (Kamerunis 140 mikrogrammi kuupmeetris, Nigeerias 122 mikrogrammi) ning Lähis-Idas (Saudi Araabias 188 mikrogrammi kuupmeetris).

Kaasa aitab kaevandamine ja tahked kütused

Välisõhu kõrge saaste taga on uuringu autorite kinnitusel nendes piirkondades peamiselt tuules lenduv mineraalitolm. Mõnes riigis – Nigeris, Nigeerias ja Kamerunis – põletavad inimesed aga ka kodus tahkeid kütuseid ning kasutavad kohati ka alepõllundust. Need tegevused tõstavad samuti tugevalt õhusaastet.

Väga kõrge saastetase on ka Lõuna-Aasias, kus põhilised saasteallikad on põlemise tagajärjel tekkivad heitmed näiteks tahkete kütuste kasutamisest, ent ka kivisöel töötavatest elektrijaamadest, alepõllundusest ning tööstusest ja transpordist. Kõrgemate PM2,5 tasemetega riikide seas on näiteks 101 mikrogrammiga Bangladesh, 78 mikrogrammiga Nepaal ning 76 mikrogrammiga India ja Pakistan. Hiinas ulatus näitaja 56 mikrogrammini kuupmeetris.

Saaste kulgeb tõusujoones

Üle maailma on peenete osakeste sisaldus õhus viimastel aastatel tublisti tõusnud: kui 2010. aastal oli näitaja keskmiselt 43,2 mikrogrammi, siis 2016. aastal juba 51,1 mikrogrammi kuupmeetris ehk kasv on olnud 18%, selgub õhu-uuringust. Näiteks Hiinas keskmiselt on õhusaaste stabiliseerinud ning isegi kerges languses, ent samas on Lõuna-Aasias, näiteks Pakistanis, Bangladeshis ja Indias, näitajad jõuliselt kasvanud.

Meie kandis elavatel inimestel on üldiselt põhjust siiski rõõmustada. Eesti kuulub kindlalt kõige madalama peenete osakeste saastega riikide hulka, siin jääb PM2,5 sisaldus alla 8 mikrogrammi kuupmeetris ehk ilusti ka WHO normide piiresse. Meiega sarnasel pulgal on ka näiteks Soome, Island ja Rootsi, ent ka Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Brunei, samuti paljud Vaikse ookeani saareriigid.

Ka Eesti pole murest prii

Eesti pole siiski probleemidest vaba. Üle-eelmisel aastal märkis keskkonnaagentuur Tartu Ülikoolis 2011. aastal korraldatud uuringu najal, et ülipeened osakesed välisõhus põhjustavad Eestis hinnanguliselt 600 varajast surma aastas.

„Lisaks sellele, et õhusaaste kahjustab inimtervist, on sel ka märkimisväärsed majanduslikud mõjud, suurendades kulutusi meditsiinis ja vähendades töötulemuslikkust kogu majanduses. Eelmainitud rahvatervise uuringu kohaselt ulatuvad Eestis sotsiaalmajanduslikud väliskulud varajase suremuse ja haiglapäevade tõttu mõnesaja miljoni euroni aastas,“ tõi keskkonnaagentuur 2016. aasta pressiteates esile. Lisaks kahjustab saasutunud õhk taimi ja ökosüsteeme.