Tööandjad: valitsus läheb piitsa ja püssiga ettevõtjate vastu

Siseministeerium avalikustas plaani, kuidas võiks võidelda ebaseadusliku tööjõu kasutamise vastu. Peamised meetmed on trahvimäära kümnekordne tõus, majandustegevuse piiramine ja riigihanke menetlusest kõrvale jätmine.

Tööandjate keskliit kommenteeris, et praegu on probleemi põhjuseks see, et tööjõudu ei jätku. „Valitsus ei ole selle probleemi lahendamiseks kogu oma tegutsemise jooksul teinud midagi, kuigi kõik analüüsid ja hinnangud viitavad sellele juba viimased 17 aastat,“ ütles tööandjate keskliidu nõunik-kommunikatsioonijuht Andres Kask. Seetõttu on nende sõnul tööandjatele arusaamatu, miks sellises keerulises olukorras läheb valitsus piitsa ja püssiga ettevõtja vastu.

„Selle asemel, et probleemi lahendada, minnakse karistama,“ ütles Kask ja lisas, et see tekitab ettevõtjates kindlasti lisapingeid valitsuse poliitika vastu. „Eriti võiks siin peeglisse vaadata konservatiivid, kes oma veebilehel ütlevad, et nad esimeses järjekorras arendavad ettevõtlust, mis Eesti elu paremaks teeks. Antud käik seda kindlasti ei tee,“ sõnas ta.

Tööandjate keskliidu hinnangul on valitsus tööjõupuuduse lahendamisel lähenenud probleemile taas valest otsast. „Võideldaks tagajärgede, mitte põhjustega. Tõenäoliselt selleks, et jätta valijatele muljet, et probleemiga tegeletakse. Aga ettevõtjat valitsuse Potjomkini küla ehitamine ei aita,“ sõnas Kask. Vaja on lahendusi, mis leevendaks olukorda tegelikult. Tööjõupuudus on valitsuse poliitika taga paisuna kinni ja järjest suureneb, leiab keskliit.

Liiga karmid meetmed

Kase sõnul on renditööjõud hetkel ainuke legaalne võimalus, kuidas ettevõtjad saavad oma kohustusi tellijate eest täita ilma, et töö seisma jääks. See ei ole kindlasti ettevõtjate esimene valik, kuid nagu loodus tühja kohta ei salli, leiab ka ettevõtja endale alternatiivse lahenduse. Seetõttu leiab keskliit, et renditööjõu registreerimise kohustus on meie ainuke mõistlik ettepanek paketis, kuigi see ei lahenda kuidagi tööjõupuudust.

Tööandjatele tunduvad nimetatud sanktsioonid liiga karmid – kümnekordne trahvide tõstmine ei ole proportsionaalne probleemi olemusega. 

„Selle asemel, et tõsta sisserände piirarvu ja selle kaudu kontrollida, kes Eestis töötab, hakatakse rohkem karistama. On ammu teada tõde, et karistuste karmistamine ei vähenda probleemi,“ ütles Kask. „Pideva peavaluga pole mõtet võidelda järjest suurmaid valuvaigisti annuseid manustades, vaid vähem juues või arsti juures haiguse põhjusi uurides,“ lisas ta.

Siseministeerium pakub ühe meetmena välja seda, et kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, võib talle tulevikus kehtestada majandustegevuse piiranguid. See on kavas kui äärmuslik meede. „Kui on juba teada, et keegi kasutab ebaseaduslikku tööjõudu - miks ei ole seda ettevõtet/isikut suudetud seni takistada? Kas äärmuslikud meetmed on kohased kui esmaseid pole suudetud rakendada?“ küsis selle peale Kask.