Lääne kurnav rõivatööstus tekitab Aasias palju keskkonnaprobleeme ning olukorra leevendamise nimel tuleks muuta nii meie tarbimisharjumusi kui ka tootmist, ütleb rõivadisainer Reet Aus.
- Reet Aus Foto: Harro Puusidl
Ausi sõnul saab Aasia tekstiilitööstuse probleemid jagada laias laastus kaheks: sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. “Sotsiaalsed probleemid puudutavad inimesi ja töötingimusi – seal kohtab nii sotsiaalse garantiita töötajaid kui ka lapstööjõudu,” kirjeldas Aus sealset olukorda Äripäeva erilehes Tööstus.
Keskkonnaprobleemid on Ausi sõnul aga hoopis laialdasemad. “Üks probleem on näiteks toksilisus – me kasutame tootmises piisavalt palju mürkaineid ja tööstus ei taga, et töötajad, kes sellega kokku puutuvad, on lõpuni kaitstud," selgitas Aus.
Lisaks hõlmavad keskkonnaprobleemid ka jääke, mis on Ausi sõnul täiesti hall ala, mille vastu puudub ka brändidel huvi. Puudub sellepärast, et nad tegelikult ei tea oma tootjaid ja seega puudub omakorda ka tarneahelate läbipaistvus.
"Tehaste jäägid kõiguvad 18–35% juures, mis on väga suur kogus. See tähendab kilomeetreid uut kangast, millega ei ole midagi peale hakata ja mis kuulub brändile, kuid millele peab lahenduse leidma tootja," kirjeldas Aus ja lisas, et kuna need piirkonnad – näiteks Bangladesh – ei oma ka erilist jäätmekäitlussüsteemi, siis sealsetes tootmispiirkondades on näha, et see kõik lõpeb looduses.
Aus rääkis, et oleme oma kurnava tootmisega tekitanud nendele piirkondadele keskkonnaprobleeme. "Need probleemid on kõrbestumine ja maailmamere taseme tõus. Näiteks viimane on Bangladeshi palju mõjutanud. See pole väike lokaalne probleem, vaid probleem, mis puudutab meid kõiki. Me kõik peame tegema muudatusi tarbimisharjumustes ja eelkõige tootmises," rõhutas Aus.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.