Eesti rahvastik kasvas

Kolmandat aastat järjest oli Eesti rändesaldo positiivne. Eestisse asus eelmise aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest, seega oli 2017. aastal positiivne rändesaldo rekordiliselt suur – Eestisse saabus 5258 inimest rohkem, kui siit lahkus. Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naistel, kuid mõlema soo rändesaldo oli positiivne.

Aktiivsemad sisserändajad ja väljarändajad on 20ndates ja 30ndates eluaastates. Saldona võidab Eesti rahvastik kõige rohkem nooremaid inimesi: 20–24aastaste arv rahvastikus suurenes rände tõttu ligi tuhande inimese võrra. Vanuserühm 20–49 suurenes rände tõttu 3440 inimese võrra.

Suur osa saabujaid on eestlased

Eestisse sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti kodanikke. Lahkujatest moodustasid Eesti kodanikud kaks kolmandikku, ülejäänutest oli enam Venemaa, Soome ja määratlemata kodakondsusega isikuid.

Rändesaldo põhjal kasvas kõige enam Ukraina ja Läti (vastavalt 744 ja 683 võrra) kodanike arv. Eesti kodanike rändesaldo on aastate jooksul kasvanud, kuid 2017. aastal oli saldo esimest korda positiivne.

Osa rändesaldo kasvust tuli statistikaameti püsielanike määramise reeglistiku ehk residentsuse indeksi metoodika täiendustest, mis võimaldasid täpsemalt arvestada sisserännet, sealhulgas parandas see varasematel aastatel toimunud sisserännet.